Euroopa arengudententsid 19. sajandil Essee 19. sajandi hoogsale arengule pani põhja valgustusajastu, sest alles siis hakati hindama ja eeldama inimestelt haridust ja teadmisi ning ka kiriku ohjad lasti vabamaks. Peagi hakkasid kerkima linnad, toimus linnastumine, tehnika arenes jõudsalt, aidates seejuures kaasa riikide kaubandussuhetele, sõjandus arenes mitmekesisemaks ja mugavamaks, levisid mitmed poliitilised vaated, mis omakorda tekitasid ülestõuse ja revolutsioone, püüti hoida enda riiki ja selle kultuuri, arenes majandus. Raudteeliiklus Raudteede tekke põhjuseks oli vajadus vedada toorainet ja turustada valmistoodangut, ehk see oli vajalik maailmaturu arenemiseks. Nii sai 1814. aastal alguse esimene auruvedur, mis on leiutatud G.Stephensoni poolt. Esimene raudteeliin rajati 11 aastat
Viikingid ja Bütsantsi elanikud hakkasid rajama oma tugipunkte slaavlaste asulatesse. Sellega seoses olid slaavlased kutsunud varjaage end valitsema. Nii see läkski ja algse valitseja Rjuriku kaaskondlane Oleg pani aluse Vene riigile. Peamise elanikkonna moodustasid slaavlased ja soome-ugrilased, ka varjaagid slaavistusid aja jooksul. Ristiusustamine idaslaavlased olid paganad ja austasid surnuid, loodusjõude, esivanemaid, esile kerkis pikse- ja sõjajumal Perun. Tänu kaubandussuhetele Bütsantsiga hakkasid tekkima ühised arvamused ka usuküsimustes. Lõpuks lasi vürst Vladimir ennast ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Õigeusu kirik austab tänapäevani Vladimirit kui pühakut. Ristiusu vastuvõtmisega langes Venemaa Bütsantsi kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Riigi õitseng õitseaeg saabus Jaroslav Targa ajal. Tema valdused ulatusid Mustast merest Läänemereni. Tema diplomaatilised sidemed ulatusid ka Lääne-Euroopasse: ta oli abielus
Turuplats oli agoraa. Nende lähestikus asusid ka templid, kus toimusid ohverdused. 8 saj. Ekr hakkavad Kreeklased rajama asumaid. Üks põhjusteks oli see, et rahva arv oli juba nii suureks kasvanud. Kolooniaid rajati musta mere äärde, Sitsiiliasse ja ka Prantsusmaa ja Hispaania aladele. Kaubanduses veeti sisse palju teravilja, luksusesemeid,orje. Välja veeti oliiviõli,veini, ja igasugu käsitöö tooteid. Kauplemise tõhustamiseks võeti kasutusele hõberaha. Kiri Tänu kaubandussuhetele juhtuti kokku palju foiniiklastega ja hakati kasutama ka foiniikia tähestiku. Kreeklased võtsid üle selle tähestiku, tähtede nimed jäid samaksl, aga lisati vokaale. Nende versiooni tähestikust hakati kutsuma Alfabeediks. Aristokraatia tähendab parimate võimu. Sümpoosium tähendab otsetõlkes koosjoomingut, aga muidu on see pidulik söömaaeg. Kahjuks oli aristokraatide hulgas palju pederaste. Foiniikia ja Iisrael Kreeka ja mükeene kultuur Arhailised ajajärgud Maddness?????
võim enda kätte koondada, kes pääsesid ka valitsusse. Parempoolsed nõudsid, et NSV Liit ja ,,ülemaailne kommunism" lõpetaksid osalemise Hispaania kodusõjas. Tegelik põhjus miks NSV liit Hispaania kodusõjas osales oli see, et nad soovisid katsetada oma relvi. 12. Mille poolest erines NSV Liidu majandus kapitalistlike riikide majandusest? Plaanimajandus, eraomand puudus, vangidest tööjõud. kapitalistlikud riigid panid rõhku kaubandussuhetele teise riikidega, turumajandusele. Riik ei sekkunud majandusse nii, nagu NSV Liidus. 13. Miks võib NSV Liitu nimetada diktatuuririigiks? Kuna seal rikuti inimõigusi ja inimesed pidid elama pidevas hirmus. NSV Liidus oli totalitaarne diktatuur kuna lisaks kõigele muule oli seal ka tugev kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimesed pidid elama seal kus riik neil elada käsikis. Tegid tööd põhimõtteliselt tasuta
arengut takistas see, et talupoegadel jäi naturaalmaksudest liiga vähe järele turule viimiseks. Takistasid ka tollitõkked eri provintside vahel. Öeldi, et kaupade vedu Hiinast tuleb odavam kui vedu maitsi läbi Prantsusmaa. Lausa hoogne areng toimus aga väliskaubanduses. Sisseveole andis tõuke ühiskonna kõrgkihtide kasvav luksus ja manufaktuuride toorainevajadused. Väljaveos oli kõige minevam kaup luksus- ja moeesemed, mida tarbisid Euroopa ja Ameerika aristokraadid. Kaubandussuhetele lisasid uut hoogu koloniaalvallutused Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. Tööstuse ja kaubanduse arengu sotsiaalseks tulemuseks oli kodanluse kujunemine ja tema jõukuse kasv. Suurkodanluse seas olid manufaktuuriomanikud, pankurid, kaupmehed ja reederid. Väikekodanluse hulka kuulusid poodnikud ja käsitöömeistrid. Seisuslik kord Prantsuse ühiskond jagunes rangelt seisusteks. Privileeritud seisused oli vaimulikud ja aadel, nendesse mittekuuluvad inimesed moodustasid nn
annaabi.ee 
