Bakaalkaupade Hulgikaubanduse Kontor Tekstiilikaupade Hulgikaubanduse Baas Rõivaste Hulgikaubanduse Baas Jalatsite Hulgikaubanduse Baas Majatarvete Hulgikaubanduse Baas Kultuurikaupade Hulgikaubanduse Baas Pudukaupade Hulgikaubanduse Baas Tallinnas asuvate kaubastute laod anti üle hulgibaasidele, millised pidid tsentraliseeritud korras kaubad laiali vedama. See võimaldas ratsionaalsemalt kasutada laopindu ja vähendada kaupade liikumisteede lülilisust. Nõukogude Liidu Kaubandusministeerium tõi selle algatuse eeskujuks teistele vabariikidele. 22 6 AASTAD 1959 1960 Seitseaastaku jooksul toimus kaubanduse ja tööstuse otsesidemete tugevdamine. 21. juulil 1960. aastal avati vastehitatud ja sisustatud 205 töökohaga Tallinna Kaubamaja. Avanes võimalus linna tööstuskaupade kaupluste edasiseks spetsialiseerimiseks. Aasta lõpuks oli 62 protsenti kauplustest spetsialiseeritud, 42
Valitsemisasutuste tüübid Üleliidulised (NSVL ainupädevus) Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) Riiklik Plaanikomisjon / Riiklik Plaanikomitee Liidulis-vabariikliku alluvusega 1940-65 ENSV Riiklik Plaanikomisjon 1965-89 ENSV Riiklik Plaanikomitee Rahvamajandusplaanide väljatöötamine ja kontroll Tähtsamad majanduslikud ministeeriumid Rahandusministeerium Kaubandusministeerium Kommunaalmajandusministeerium Põllumajandusministeerium (kandis erinevaid nimekujusid) Ehitusministeerium (erinevad nimekujud) Sideministeerium 1955-1991 Tähtsamad tööstuslikud ministeeriumid Kohaliku tööstuse ministeerium Kergetööstuse rahvakomissariaat 1940-1941/ Kergetööstuse ministeerium 1950-57, 1965-88 Ehituse- ja ehitusmaterjalide tööstuse
tulemused võtmepositsioonil olevate sisemiste protsesside tulemuste osas? - 60 - 9.2.2. Malcolm Baldrige'i Kvaliteediauhina mudel (Malcolm Baldrige Award MBNQA) Improvement Act (täiustustaotlus) allkirjastati USA president R. Reagani poolt 20 augustil 1987.a. Eesmärgiks oli tõsta USA konkurentsivõimet läbi ettevõtete konkurentsivõime. Auhinna arendamise ja administreerimise eest vastutavad Kaubandusministeerium (Department of Commerce) ja Riiklik Standardite ja Tehnoloogia instituut (National Institute of Standards and Technology - NIST), toetus tuleb erasektorilt. Tegelik auhinnaprotsess toimub koordineerituna Ameerika Kvaliteediühingu (American Society for Quality - ASQ) poolt (www.asq.org). Malcolm Baldridge Award'i kategooriad: Tootmisettevõtted Teenindusettevõtted Väikeettevõtted (<500 töötajat)
ning erinevad väga palju oma suuruse ja võimu poolest. Iga ministeerium koosneb väiksematest büroodest, ametitest, talitustest ja osakondadest. Ministeeriumide struktureerimine ei toimu üldjuhul selgepiirilise loogika alusel ja seetõttu tekib ministeeriumite vahel sageli mitmeid probleeme tegevuste kooskõlastamisel. (Gitelson jt, 1996, lk. 268) USA-s eksisteerivad järgmised ministeeriumid: põllumajandusministeerium, kaubandusministeerium, kaitseministeerium, haridusministeerium, energiaministeerium, tervishoiu ja hoolekandeministeerium, elamu- ja linnaarenguministeerium, siseministeerium, justiitsministeerium, tööhõiveministeerium, välisministeerium, transpordiministeerium, rahandusministeerium, veteranide asjade ministeerium. (Patterson, 2013, p. 334)
müüsid neile sõjaväe baasist asju), osteti näiteks kuivatatud kartuleid. Ilma Revaliseta olnuks Eesti majandus peale Vabadussõja mitte tulnud toime. Tööstus: Sõja puhkedes jäeti seisma Saksa riikidele kuulunud tööstusettevõtted. 1915. aastal lasti õhku tselluloosi vabrik Pärnus (Saksa dissantväe poolt). Lasti õhku Wildemari nahavabriku. Tallinna suured laevatehased tühjendati resurssidest ja kütustest. Kaubandusministeerium jagas ettevõtetele riiklike tellimusi, andi vajalikku kütust, toorainet, raha ja tööjõudu suunati. 1916. aastal oli 5000 tehasetöölist, Vabadussõja ajal oli neid 9600. Suur osa väljaõppinud tööstustöölistest olid lahkunud või läinud maale elama otsides paremaid elamistingimusi. Vene turg oli enamasti suletud. Puudus raha tööstuse edendamiseks ja arendamiseks. Investeerimine Eestisse puudus, see oli tundmatu.
annaabi.ee 
