talupojad. Muinasajal kasutati Eesti majapidamises kuivainete mõõtmiseks vakka ja kämmalt. Esimesed kaalud leiti Eesti aladelt 11. saj, need kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks.Eesti- ja Liivimaal oli pikkusmõõdu ühik küünar, kaubanduskaalu ühik oli nael, vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop, kuivainete mõõtühik oli vakk. Kangkaalude hulka kuuluvad võrdõlgsed ja mittevõrdõlgsete kangkaalud. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Neid kasutati apteegis, turul jne.Kiirkaal on selline kaal mis on mittetäpne. Kortelit kasutati vedeliku mõõtmiseks (õlu jne), korteli suurus oli ¼ toopi. Rootsi ajal oli vilja mõõduks tünder. Eesti vabariigis kehtestati meetermõõdustik 26 Nov, 1925
muuseumides Roomlased täiendasid kaalu- ja mõõdusüsteemi arvuga 12, mis võimaldas kasutusele võtta täpsemaid e. väiksemaid mõõtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2-, 3-, 4-, 6-ga. Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Valitses mõõtude mitmekesisus. 1665. a. püüti Rootsi kuningriigis ühtlustada mõõdusüsteemi. Kaalude ajaloost Eestis Eesti- ja Liivimaal oli kaubanduskaalu ühikuks nael, kuivainete mõõtühik oli vakk ja vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop. Vedeliku mõõtmiseks kasutati ka kortlit, mille maht oli ¼ toopi. Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks.
môôtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2, 3, 4, 6ga. · Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse môôtude süsteemi kogu riigi territooriumil. · Kreeka ja Rooma môôtude etalonid säilitakse paljudes Euroopa muuseumides. · Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Valitses mõõtude mitmekesisus. 6/7/11 Kaalude ajaloost Eestis · Eesti ja Liivimaal oli kaubanduskaalu ühikuks nael, kuivainete mõõtühik oli vakk ja vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop. · Vedeliku mõõtmiseks kasutati ka kortelit, mille maht oli ¼ toopi. · Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte mündileidude juurde. · Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega 6/7/11
Mõõtmiseks kasutati erinevaid käepäraseid vahendeid. Tuntumad pikkusmõõdud olid küünar, milleks oli pikkus sõrmeotstest küünarnukini, jalg ehk ühe jalapöia pikkus, süld, mis oli laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe, ja penikoorem, mille all Eestis mõisteti ühte vene miili ehk umbes 7467,53 meetrit. Viljamõõduna kasutati vitstest punutud vakka, mis vastas 47,88 liitrile, vaka allühikuks oli külimit, mis oli umbes 14,76 liitrit. Kaubanduskaalu põhiühikskuks oli mark ehk nael, mis vastas 409,51 grammile. Vedelikke mõõdeti peamiselt toopides, üks toop võrdus 1,1864 liitriga. Kasutatud kirjandus: · http://www.annaabi.com/Eesti-asustus-m53324.html · http://www.tlu.ee/~tipitaka/etnoloogia_alused/k%FClaelu.pdf · http://www.evm.ee/failid/File/rehemajuh.pdf · http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Talupoja-argielu/Rehielamu · http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Talupoja-argielu/Kyla · http://www.miksike
leisikas ~ 20 naela. Sama kehtis ka perkovitsi e. kaalu kohta (20 leisikat). Pikkusmôôtudest oli muinasajal tuntud Ojamaa küünar ja kuivainete môôtudest külimit, mille môôt maakondade kaupa erines. Muinasajal puudus vajadus vahemaade mõõtmiseks, kuna inimesed olid üsna paiksed. Môôdustik vanal Liivimaal rajanes suurel määral maa pärisrahvaste juures kasutusel olnud kaalu- ja mõõdusüsteemile. Iga linna mõõdustiku levikuala langes kokku tema majandusliku tagamaaga. Kaubanduskaalu põhiühikuks oli mark e. nael; pikkusmõõtude põhiühikuks - küünar ( ~ 54 cm), mis oli identne Ojamaa küünraga. 1 küünar võrdus 2 jala ja 12 tolliga; 1 süld = 3 - 3,5 küünraga. Kuivainete põhimõõtühikuks oli vakk, mille allühikuks oli külimit. Üks külimit võrdus 6 riia vakaga ning 1 riia vakk omakorda - 54 toobiga. Vedeliku õõnesmõõtude põhiühikuks sai toop, mis jagunes nelja kortlisse. Kesk-
annaabi.ee 
