Hertsogiks-Gotthard Kettler · Üleväina-Liivimaa- Daugava jõest põhja poolne ala, sh ka ordule kuulunud Eesti ala(Poolale) o Poola kuningas Sigismund II August kinnitas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile väga ulatuslikud õigused: usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust. o Vana-Liivimaa oli langenud. o Sõja tegelikud põhjused peitusid vastandlikes kaubandushuvides o Kohalikud mõisamehed moodustasid põhilise sõjalise jõu(endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid teenistust) o Moskva otsis toetajaid ning pakkus Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit o Ivan Julm loovutas Magnusele Põltsamaa linnuse, millest sai nukukuningriigi keskus o 1570 Magnus koos vene vägedega alustas Tallinna esimest piiramist. Katku tõttu tuli edutult kulgenud piiramine lõpetada o 1572 Ivan Julm oma vägedega vallutas enamiku Mandri-Eestist
kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust. Ordu ja peapiiskopkond olid kapituleerunud Poolale(eestis pärnu, paide, karski ja helme linnus). Varem ordule kuulunud Tallinn koos lähema ümbruskonnaga Rootsile. Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond tervikuna Vene vägedele. Saare-Lääni piiskopkond Taanile. Sõja tegelikud põhjused peitusid kaubandushuvides. Taani huvitus vabakaubandusest Venemaaga Narva kaudu, Rootsi püüdis Narva kaubandust takistada, sest soovis suunata Venemaaga kauplemist läbi oma võimu alla kuuluva Tallinna. Poola püüdis oma kaaperlaevastikuga tõkestada igasugust kauplemist Venemaaga. Põhilise sõjalise jõu moodustasid kohalikud mõisamehed endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. Sõja tulemusena laienes Rootsi võim Saare- Lääne mandrialadele
1.Mis põhjustas Liivi sõja? Kõik sõtta astunud riigid olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. Sõja tegelikud põhjused peitusid aga vastandlikes kaubandushuvides. Kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga, millega liivlased polnud aga nõus. 2.Mis oli Liivi sõja ajend? Ajendiks sai Tartu maks, mida Tartu piiskopkonna feodaalid ei suutnud maksta. 3.Mida kujutas endast Liivimaa hertsogiriik ja kes oli hertsog Magnus?
1558. aastal rüüstasid Vene väed Lõuna-Eesti külasid ja vallutasid Narva ja Tartu linna. 1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile. 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582.a sõlmiti Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583.a sõlmitud Pljussa vaherahuga sai Rootsi endale Põhja- Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused. Puhkes uuesti sõda. Lõplik rahu sõlmiti 1595
Alad jagati: Väina jõest alla poole suhteliselt iseseisev Kuramaa hertsogiriik(G. Kettler), Väina jõest üles poole Üleväina-Liivimaa. Sealsetel aadlikel säilisid nende privileegid: usuvabadus, riigiametite täitmine, kohaliku õiguskorra edasikehtimine jne. Vana-Liivimaa oli langenud. Eesti ala 4 riigi võimu all: Ida-E. Vene, Põhja-E. Rootsi, Saare- Lääne Taani, Lõuna-E. Poola-Leedu. Kõik olid huvitatud oma maade laiendamisest. Sõja tegelikud põhjused peitusid vastandlikes kaubandushuvides. Põhilise sõjalise jõu moodustasid mõisamehed. Sõja tulemusena laienes Rootsi võim ja Taanile jäi ainult Saaremaa. 1570 hakkas Venemaa taas agaralt tegutsema ja otsima toetajaid koheliku aadli hulgast, pakkudes hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Ivan Julm loovutas vallutatud linnustest Magnusele Põltsamaa, millest sai kukukuningriigi(vormiliselt iseseisev, tegelikult teisest riigist sõltuv riik) keskus. Magnus alustas koos Vene vägedega Tallinna I piiramist(1570-
Augusti valitsemise alla. Alistumislepinguga kinnitas Poola kuningas Sigmund 2. August Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile usuvabaduse, ainuõiguse täita kohalikke riigiameteid. Vana-Liivimaa oli langenud aga Liivi sõna oli muutumas suureks rahvusvaheliseks heitluseks. Kõik sõtta astunud riigid olid huvitatud valduste laiendamisest Liivimaal. Sõja tegelikud huvid peitusid vastandlikes kaubandushuvides. Venelased jäid 1560. aastate lõpuni sõjategevusest kõrvale, heitlused jätkusid Liivimaal Rootsi ja tema vastu tegutsenud Poola ja Taani vahel. 1570. aastatel sekkus Venemaa taas sündmustesse, Moskva hakkas toetajaid otsima kohaliku aadli hulgast, pakkudes Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit ja nii alustas Magnus Vene vägedega Tallinna piiramist. Tallinna esimene piiramine kestis 7 kuud , teine piiramine 7 nädalat aga ebaedu
annaabi.ee 
