Art deco vallutas hoobilt ameeriklaste südamed-nad võtsid stiili üle ,täiendasid seda Hollywoodi abiga ning viis aastat hiljem saatsid selle oma filmides Euroopasse tagasi. Art deco ühendab endas juugendi looklevad jooned ja klassitsismi sümmeetria, aga ka raskepärased kuubikukujulised vormid, Egiptuse motiivid, idamaise viimistletuse. Selles puudub igasugune tagasihoidlikkus. Stiil hõlmas endas külluslikke ookeanilaevade interjööre, kinoteatreid Londonis, mitmekorruselisi kaubamaju ja hotelle New Yorgis. Stiilipuhas näide ja edasiminek sellel ajal oli ka : uued voolujoonelised vormid autodel, lennukitel, tolmuimejatel. Ajastu populaarsemad teemad olid kiirus, dzäss ja glamuur Kiirus: 1925. aastal muutus lennuk tehnikaimest kiireks reisimisvahendiks. Esimesed reisilennukid rappusid kohutavalt, seega võeti ohutusrihmad ja hügieenipakid kohe alguses kasutusele. Kahekümnendatel aastatel töötasid lennukitel ainult stjuuardid. Kolmekümnendatel ilmusid
Londonis ehitati Regenti ja Oxfordi tänavatele ostukeskused, mille aknad tehti suuremad kui tavalistel majadel, et paremini kaupa eksponeerida. Väga tähtsaks kujunesid vaateaknad, sest see kujundas potentsiaalse ostja mulje poest enne seda, kui ta sisse astus, või pani ta otsustama, kas ta üldse tahab sisse astuda. Ostukeskuste revolutsioonilisus seisnes selles, et kogu kaup, mida eluks vaja läheb on ühe katuse all kuid neid ei loodud vaid poodlemiseks. Kaubamaju sooviti luua justnimelt sellele keskklassile, kellel jäi kodustest kohustustest vabanedes nüüd palju aega üle. Need hooned pidid täitma ühiskondliku keskuse ülesannet, pakkudes nii otslemisvõimalust kuid ka kultuurset tegevust ja paika, kus tuttavatega suhelda. Sellisena teame kaubanduskeskusi ka täna. Palju poode üksteise kõrval ja nii noored kui vanad kasutavad suuresti võimalust veeta aega pigem kaubanduskeskustesse paigutatud
ulatudes 24 miljardi dollarini. Päris täpseid andmeid on ilmselt võimatu saada ja tõenäoliselt ei tea mitte keegi maailmas kui suur see number tegelikult olla võiks. Praeguseks prognoositakse USA-s 2003.aasta internetikaubanduse käibeks 16,8 miljardit dollarit (kasv 2002.aastaga võrreldes on 21%). Eesti kohta ilmselt vastavasisulised andmed puuduvad, kuid arvata võib et need numbrid ei oleks kuigi suured. Eestis on üritatud avada spetsiaalseid küber kaubamaju, kuid midagi eriti mõistlikku ja tulusat nendest arvatavasti välja pole tulnud. Nii mõnedki arvutifirmad Eestis pakuvad võimalust osta kaupa läbi Interneti, kuid üldjuhul vaadatakse neilt lehekülgedelt ennekõike hindasid ja ostud sooritatakse siis kõige soodsamaid pakkumisi teinud firmast sinna ise füüsiliselt kohale minnes. Paljudele meeldib e-kaubanduse juures see, et ostja ja müüja ei pea enam kokku puutuma inimesed saavad ostud sooritada anonüümselt
ja protsessikunstist. 13. HÜPERREALISM TAUST Nimetatakse ka fotorealismiks ja superrealismiks, slaidimaaliks. Levis nii maalikunstis kui skulptuuris. Tekkis 1965. a paiku USAs. TUNNUSJOONED 1. maalimise aluseks võetakse foto või slaid. 2. kasutatakse õli v akrüülvärve, mis kantakse lõuendile peenmaalitehnikas ja/või aerograafiga pritsides 3. kujutatakse linnavaateid, reklaamtahvleid, kaubamaju, kohvikuid, tehnilisi objekte, esemeid 4. reaalset fotot maalides suurendatakse või deformeeritakse 5. valitakse meelevaldseid või ebatraditsioonilisi kaadreid 6. oluline on perspektiivi kasutamine, mis annab pildile erilise jaheduse ja kujutisele võltsi välimuse 7. skulptuurid jäljendavad inimesi, kasutatakse riietatud mannekeene KUNSTNIKUD Chuck Close (1940) maalib passipiltidest lähtuvaid suureformaadilisi mustvalgeid portreesid. Ta võimendab udusust
Täiesti nõus pigem nõus ükskõikne pigem pole nõus üldse pole nõus 1 2 3 4 5 Toodud numbrid on vastustele antud numbrilised väärtused. Kasutada võib ka skaala muid variante, näiteks +2, +1, 0, -1, -2. Näiteks hoiakute uurimiseks Kristiine Kaubamaja suhtes võiks teha järgmisi avaldusi: 1. Kristiine Kaubanduskeskus on üks atraktiivsemaid kaubamaju Tallinnas. 2. Teenindamine Kristiines on sõbralik. 3. Kristiines on lai toidukaupade valik . 4. Kristiines on toidukaupade hinnad suhteliselt madalad võrreldes teiste kaubamajadega jne. Tulemuste analüüsil liidetakse saadud punktid iga vastaja kohta ja rohkem punkte saanud vastajad suhtuvad sellesse kaubamajja ilmselt soosivamalt. Vastavalt saadud punktide arvule on võimalik tarbijaid nende hoiakute järgi jagada kolme gruppi: soosivad, neutraalsed ja mittesoosivad.
annaabi.ee 
