Lennuk Lennuk on õhust raskem õhusõiduk, millel on veojõudu tagav jõuseade ja aerodünaamilist tõstejõudu tekitav tiib. Lennuki peamised osad on tiib, kere, saba, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus.[1] Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, reisi- ja kaubalennukiteks, õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid.[1] Õhkutõusmis- ja maandumisomaduste järgi liigitatakse lennukeid pika hoo- ja pidurdusjooksuga, lühistart- ja püststartlennukiteks. Lennukauguse järgi liigitatakse neid pikamaalennukiteks, keskmaalennukiteks ja lühimaalennukiteks. Lennukiiruse järgi liigitatakse neid eel- ja ülehelikiirusega lennukiteks
- A-Check, liinihoolduse kontroll, „kerge“ reglameenti töövorm, ca 500-800 FH või ca 200-400 FC järel. - B-Check, teostatakse ca kord pooleaasta jooksul, kestab 1-3 päeva, võimalik teostamine ka A- checkide raames. - C-Check, baashooldus, nt ca 6000 FH või 18 kuud, kestab ca 1-2 nädalat. - D-Check„raske hooldus“, teostatakse kord 6-8 aasta järel, kestus ca 1 kuu või kauem. 20. Õhusõidukid kaubaveoks. Tsiviillennunduses kasutatavad õhusõidukid ehitatakse ümber kaubalennukiteks. Nii kasutusel olnud, kui ka juba cargo-variandis tehasest tellitud lennukid. Enamus reisilennukitest, mis veavad regulaarliinidel reisijaid, veavad ka kaupa õhusõidukite pagasiruumides. Militaarülesanneteks loodud lennukite versioonid on kasutusel ka kaupade veoks, aga reeglina ainult siis, kui tegemist on keeruliste opereerimistingimustega lennuväljadega või raskete/erigabariitsete saadetistega. 21. Mis on AIP? AIP on lennundusalane baasdokument, mis on eelkõige mõeldud kasutamiseks
kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võtmisega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalennukiteks. 2.1 Logistika areng Logistika arengu võib jaotada 4 staadiumisse: 6 1. 1950.-60. aastatel keskenduti enamjaolt tootmisele ja põhitähelepanu pöörati transpordile ning laomajandusele. 2. 1970. aastatel keskenduti jaotusele. Samas Euroopas peeti logistika sisuks rohkem veondust ja laondust ning nende kulusid. Firma majandamises peeti aina tähtsamaks kulude juhtimist, asetades rõhku materiaal-tehnilisele varustusele. 3. Alles 1980
kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. -Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. - Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võtmisega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalennukiteks. Kuni 20. sajandini saab rääkida logistikast kui ühest militaarvaldkonnast. Peamiseks eesmärgiks oli vägede varustamine eluks, liikumiseks ja sõjategevuseks vajalikuga. 20. sajandi teisest poolest alates võib aga rääkida juba ärilogistikast, mis tekkis militaarlogistika põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja teooriad muutunud. 21. sajandiks
kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võtmisega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalennukiteks. 2.1 Logistika areng Logistika arengu võib jaotada 4 staadiumisse: 6 1. 1950.-60. aastatel keskenduti enamjaolt tootmisele ja põhitähelepanu pöörati transpordile ning laomajandusele. 2. 1970. aastatel keskenduti jaotusele. Samas Euroopas peeti logistika sisuks rohkem veondust ja laondust ning nende kulusid. Firma majandamises peeti aina tähtsamaks kulude juhtimist, asetades rõhku materiaal-tehnilisele varustusele. 3. Alles 1980
Kui reisilennuk on lennanud kindlaksmääratud arvu tunde, võetakse istmed välja ja ehi- tatakse ümber kaubalennukiks. Tüüpiliselt on osa vanemaid lennukeid (Boeing 707, Boeing 727, MD DC-8 ja MD- DC-10) muudetud kaubalennukiteks. Kasutusel on ka nn segatüüpi lennukiversioonid ehk nn Combi Aircraft lennukid, mis on suutelised vedama ULD-sid peatekil reisijatesalongist tagapool paiknevas kaubaruumis. Lisaks toodetakse ka quick change version (QC) tüüpi lennukeid, mida on võimalik kiiresti kohandada
annaabi.ee 
