kg. Kui palju võib kalakasvataja neilt sugukaladelt saada vabalt ujuvaid ja toituvaid forellimaime? Suhteline viljakus on 1500 marjatera emaskala kaalu kg kohta, 4 kg kala annab 6000 marjatera, 25 kala kokku 150 000 marjatera Kadu ei tohi ületada 30 %, maimuks kasvab vähemalt 105 000 3.Kalakasvanduses on 20 betoonbasseini mõõtmetega 1X5X10 m. Neid varustab veega jõgi, kust saab võtta igasse basseini vett 25 l/sek. Mitu tonni kaubaforelli on selles kalakasvanduses võimalik pidada ilma aeraatoreid ja hapnikupihusteid kasutamata ? 1 basseini maht on 50 m3, 20 basseini on 1000 m3 Basseinis võib ohutult pidada 15-30 kg/m3 kohta 1000X 15=15000 kg, 15 tonni vähemalt, 1000x30 30000 kg, st kuni 30 tonnini max. Karpkalakasvatuse ülesanded 1.Karpkalakasvandus toodab 10 t kolmesuvist kaubakala. Kui palju sama- ja kahesuviseid karpkalu (tükiarvult) peab selleks kasvatama? Lahendus:
Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge,roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Nõuded:optim.temperatuur:15-18,hapnikusisaldus 9-10 Tootmis tsükkel:Eestis kasvatatakse suure forelli turukala saamiseks kulub harilikult täistsüklis 3 suve.Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt.
Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge,roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA 5. Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Nõuded:optim.temperatuur:15-18,hapnikusisaldus 9-10 Tootmis tsükkel:Eestis kasvatatakse suure forelli turukala saamiseks kulub harilikult täistsüklis 3 suve.Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt.
Kasvatatakse parasvöötmes ja soojades piirkondades mägistel aladel *Tuntum aretusliin on Donaldsoni forell mis 1982 a. toodi ka Eestisse *Tänapäeval on käivitatud mitmed tõuaretusprogrammid. Välimus Meres kasvanud isenditel ja lõhe sarnaseks aretatud tõugudel on punane vööt nõrk. Hea toitumuse korral võib keha olla väga kõrge. Kasvandusest pärinevatel isenditel on uimed enamasti kulunud, eriti saba. Üks kala- kolm toodet Euroopas on kaks kaubaforelli suurust - valge või roosa lihaga portsjonforell table trout (umbes 250- 400 grammi) ja punase lihaga lõheforell- large or salmon trout (2-3 kg). Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna-Euroopas, kus on väikese jõeforelli söömise traditsioon, lõheforelli Põhja-Euroopas, kus tuntakse lõhet. Lõheforell konkureerib turul lõhega ja forelli turustamisest rääkides tuleb märkida, kumma produktiga on tegemist. Punane kalamari (mitte kasutada kaviar). *Aastatoodang Euroopas 300 tuh. t
Vikerforelli kasvatamisega alustati Kalifornias 1870-ndatel; ülemaailmne levik algas 1880-90-ndatel, praeguseks esineb kõigil kontinentidel. Eestisse toodi esmakordselt 1895, tõeline kasvatus algas introdutseerimisest 1952, massiliseks muutus 70-ndatel. Tänaseks on täielikult kodustatud, stressi suhtes vähetundlik, harjub kergesti kunstliku toiduga, tal on aretatud tõud. Euroopas on kaks kaubaforelli suurust valge või roosa lihaga portsjonforell (ca 250g) ja punase lihaga lõheforell (üle kilo, tänapäeval eelistatult 2-3 kg). Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna- Euroopas, kus on väikese jõeforelli söömise traditsioon, lõheforelli Põhja-Euroopas, kus tuntakse lõhet. Lõheforell konkureerib turul lõhega ja forelli turustamisest rääkides tuleb märkida, kumma produktiga on tegemist