ajal musta, valge ning rohelisetriibulist seelikut. Sellist körti kantakse suundudes leinast normaalsesse ellu. Seeliku triipude värv näitab, kui kurbus hakkab taanduma. Leseks jäänud naine kannab sellist körti kogu järgneva elu. Ta võib alles mitme aasta möödudes lisada punaseid või roosasid triipe, kuid seeliku üldmulje peab jääma siiski tume. Vöö on korjatud kirjaga ja mõõgaga kootud, sel esinevad peamiselt tumesinised ja punased värvitoonid. Vöö mähiti üksteist katvateks kihtideks, ning oli juhuseid, kus ei võetud vööd isegi magades ära, sest arvati, et see annab kehale tuge. Pool vööst on lapilise kirjaga ja teine pool küüsilise kirjaga, mis peab jääma peale poole. Lisaks mängib vöö suurt rolli Kihnu pulmakommetes. Nimelt kui mees naisele kosja tuleb ja pruut mehele rullikeeratud vöö annab, tähendab see mehe jaoks, et kosjad on vastu võetud. Õlarätik oli peenest poevillasest riidest mõõtudes 96x96 cm. Äärtele olid kinnitatud punased
Võõraste inimeste matusel käiakse mustatriibulise seelikuga, lesed kannavad musta. Põll kuulus Kihnus nagu Põhja- ja Lääne-Eestiski abielunaise rõivastusse. XIX sajandi esimesel poolel olid Kihnu naistel valged linased põlled, sajandi keskel hakati pidupuhkudel kandma sitspõlle. Vöö (üe) oli korjatud kirjaga, domineerisid tumesinised ja madarapunased värvitoonid. Kihnus ei kinnitatud vööga seelikuvärvlit, vaid vöö mähiti üksteist katvateks kihtideks särgi peale. Vööd pole vahepeal ära võetud isegi öösel magades. Vöö arvati kehale tuge andvat nii otseses kui 8 Marek ka maagilises mõttes. Õlarätti kanti pidulikul puhul. Põlvini ulatuv kergem ülerõivas, vammus, tehti XIX sajandi algupoolel valgest, teisel poolel vesihallist villasest riidest. Kaelus kanditi kirju sitsiribaga
Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet · Liigitus on tinglik, kuna sama aine võib erinevates olukordades olla kas lahusti või vedeldi · Põhimõte on selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid 60. Pigmendi ülesanne on anda viimistletavale materjalile tooni 61. Läbipaistvaks pinnakatteks nim. Lakke; poolläbipaistvateks nim lasuure (toonitud lakke), mis annavad poolläbipaistva pinnakatte; katvateks pinnakateteks loetakse värve, milles on suur pigmendisisaldus. 62. Laki läikeks nimetatakse pinna võimet peegeldada valgust; Mõõdetakse Gardneri kraadides: · Matt läige alla 10 · Poolmatt - läige 10..35 · Poolläikiv läige 35..60 · Läikiv läige 60..80 · Kõrgläikiv läige üle 80 63. Tüüblid ja lamellid: Kasutatakse mööbli monteerimiseks · fikseerivad detailide asendi · Kasutatakse nurk ja T-kujuliste seotiste tegemiseks
Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet • Liigitus on tinglik, kuna sama aine võib erinevates olukordades olla kas lahusti või vedeldi • Põhimõte on selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid 60. Pigmendi ülesanne on anda viimistletavale materjalile tooni 61. Läbipaistvaks pinnakatteks nim. Lakke; poolläbipaistvateks nim lasuure (toonitud lakke), mis annavad poolläbipaistva pinnakatte; katvateks pinnakateteks loetakse värve, milles on suur pigmendisisaldus. 62. Laki läikeks nimetatakse pinna võimet peegeldada valgust; Mõõdetakse Gardneri kraadides: • Matt – läige alla 10 • Poolmatt - läige 10..35 • Poolläikiv – läige 35..60 • Läikiv – läige 60..80 • Kõrgläikiv – läige üle 80 63. Tüüblid ja lamellid: Kasutatakse mööbli monteerimiseks • fikseerivad detailide asendi • Kasutatakse nurk ja T-kujuliste seotiste tegemiseks
näsa- ehk papillaarkihti ja sügavamat,tugevatest kollageensete kiudude kimpudest moodustunud võrk-ehk retikulaarkihti.Alusnahk ehk subkuutis seostab nahka tema all asetsevate organitega.Silmalaugudes,mokkades,ninapeeglis ja mõningates teistes paikades alusnahk puudub. Karvas eristatakse nahas viltu paiknevat karvajuurt ja nahast väljaulatuvat karvaroodu.Suuruse, ehituse ja funksiooni alusel jaotatakse karvad keha peamisi osi katvateks ning looma värvust tingivateks kattekarvadeks,peenteks,sageli lainelise kuluga ja tavaliselt säsita vill- ehk udukarvadeks,pikkadeks, tugevateks ja läikivateks jõhvkarvadeks, jämedatejs ja suhteliselt jäikadeks harjaskarvadeks ning karvapaunas vereruumi sisaldavateks kompimis- ehk siinuskarvadeks. 23. Kudede mõiste ja jaotus Kude-organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega
näsa- ehk papillaarkihti ja sügavamat,tugevatest kollageensete kiudude kimpudest moodustunud võrk-ehk retikulaarkihti.Alusnahk ehk subkuutis seostab nahka tema all asetsevate organitega.Silmalaugudes,mokkades,ninapeeglis ja mõningates teistes paikades alusnahk puudub. Karvas eristatakse nahas viltu paiknevat karvajuurt ja nahast väljaulatuvat karvaroodu.Suuruse, ehituse ja funksiooni alusel jaotatakse karvad keha peamisi osi katvateks ning looma värvust tingivateks kattekarvadeks,peenteks,sageli lainelise kuluga ja tavaliselt säsita vill- ehk udukarvadeks,pikkadeks, tugevateks ja läikivateks jõhvkarvadeks, jämedatejs ja suhteliselt jäikadeks harjaskarvadeks ning karvapaunas vereruumi sisaldavateks kompimis- ehk siinuskarvadeks. 25. Raku mõiste, organoidid, inklusioon Rakk- mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad
annaabi.ee 
