vahekaugus ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad (puude läheduses vm), siis ei tohi lehtrite vahekaugus ületada 12 m 43. Nõuded välise äravooluga katustele • peavad olema varustatud vihmaveerennide ja –torudega • katusel peab olema üks äravoolulehter iga 100 m2 katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m • välimine äravool köetava hoone katuslaelt veesülitile või vihmaveerennide ja –torude kaudu on lubamatu. Samuti on lubamatu vee juhtimine köetava hoone katuslaelt mitteköetava ruumi kohal paiknevale katusele 44. Miks kasutatakse kivi- ja plekkkatuste all aluskatet? Juhul kui katusekatte alumisele pinnale võib kondenseeruda niiskus või kui katusekatte ülekattejätkud ei ole tihendatud, tuleb katusekatte all asuv tarind kaitsta kondensvee ja
lamevaltsõmbluste kohale. Korstnat ümbritseva tihelaudise laius on vähemalt 1000mm. Tihelaudis peab ulatuma ka igasuguste serva-ja renniplekkide ning katusekatte valtsõmbluste alla. Räästal on lumetõkked, seega peab tihelaudis ulatuma tõkete ja katusekatte ühenduskoha alla. Enne katusekatte paigaldamist tuleb alus puhtaks pühkida. Vee võimalikesse kogunemiskohtadesse tihelaudisel pannakse hüdroisolatsioonikiht 6)Sadevete ärajuhtimine katuslaelt. Sadeveed juhitakse katuselt ära ripprennidesse. Kallete suunad ja sülitite asukohad vaata katuste plaanidelt ja vaate joonistelt. Rennide kalle peab olema 5mm/m. 7) Räästad. Külgräästale naelutatakse ca 150mm laiune alusplekk samast materjalist, mis katusekate. Räästaplekk kinnitatakse aluspleki külge püstvaltsõmblusega. Räästa kaitseplekk valmistatakse plekklehest. Kaitsepleki serv painutatakse tagasi ja kujundatakse alla suunatud tilganinana, mille
1.3 Normatiivsed ja arvutuslikud koormused vundamentidele 1.3.1 Teljel 2 vahemikus B-C (TÜÜP 1) NORMATIIVNE KOORMUS: - Kandev sisesein g2k=(2,65+2,8∙5)∙2,3=38,3 kN/m - Kergetelt vaheseintelt tulev koormus g3k=5∙0,5∙(3,2+9,41)/2=15,8 kN/m - Vahelagedelt tulev koormus g4k=5∙5,0(3,2+9,41)/2=157,6 kN/m - Katuslaelt tulev koormus g5k=3,8∙(3,2+9,6)/2=24,3 kN/m ALALINE KOORMUS KOKKU gk=38,3+15,8+24,3+157,6=236,0 kN/m - Kasuskoormus q7k=4∙1,6∙(12,61/2)+5,0 (12,61/2)=71,9 kN/m - Lumekoormus q8k=0,6∙12,8/2=3,8 kN/m MUUTUV KOORMUS KOKKU qk=71,9+3,8=75,7 kN/m
1. Piirdetarindid järgi - katusekate peab olema veetihe - katuse kuju ja kalded peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu - lamekatuse kalle ei tohi olla väiksem kui 1:100. Kalde määramisel võetakse arvesse kande- tarindite läbipainde mõju - sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega, välimise äravooluga katused vihmaveerennide ja torudega - välimine äravool köetava hoone katuslaelt veesülitile või vihmaveerennide ja torude kaudu on lubamatu. Samuti on lubamatu vee juhtimine köetava hoone katuslaelt mitteköetava ruumi kohal paiknevale katusele - sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200 m2 katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad (puude läheduses vm), siis ei tohi lehtrite vahekaugus ületada 12 m
sude ette, treppidele. Vihmavee rennidega räästa puhul peab räästas üleulatus seina pinnast olema >0.4m. 14 7 Sadevee äravool: süliti Sisemise kaldega katuselt on sadevett võimalik ära juhtida ka süliti abil. Nõuab eriabinõusid äravoolu külmumise vältimiseks ja ei ole köetava hoone lamedalt katuslaelt reeglina lubatud. 15 Vihmavee rennid &- torud Vihmaveetorude ja püpüst- st- või ripprenniabil juhitakse sadevesi otse sadevee kaevu, või majast eemale oleva kaldega maapinnale või sillutisele. Rennide ja torude ristlõige ja kalle peab tagama vihmavee arvutusliku koguse ärajuhtimise, ilma et see voolaks üle
annaabi.ee 
