veel sasitud. 14. Kas kanep on väga hea soojustusmaterjal? Miks? Ei ole, kuulub keskmise soojuspidavusega materjalide klassi. 15. Millised on sambla kasutusvõimalused ehituses? Ajalooliselt kasutati sammalt täidislagede soojustamisel, varade tihtimisel ja teiste liitekohtade tihendamisel. Tänapäeval kasutatakse sammalt tihtimis- või soojustusmaterjalina ökoehitusel. 16. Mis on mätaskatus? Haljas-ehk mätaskatus kujutab endast olemasoleva või rajatava katusepinna katmist taimestikumatiga, raske, niiskena ja lumega kaalub tonne, vaja korralikke konstruktsioone ja korrapärast niitmist.
hööveldatakse laua äärtele 15-20 mm laiused ja 10 mm sügavused sooned. Lauad kinnitatakse katusele kahes kihis nii, et esmalt naelutatakse sobivate vahedega kinni alumised lauad(sooned ülespoole). Seejärel naelutatakse teine kiht ülekattega nii, et pealmised lauad kataksid alumiste (vee)sooned. Sammal Vetikas Mädanik Puidu pragunemine ja lhenemine Roostetavad naelad Putukad Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanusid. Oluline on, et katusealune oleks hästi tuulutatud. Puidust katusekatte suurim vaenlane on päike, mis kuivatab niiskunud puidu liiga kiiresti ja phjustab puidurakkude rebenemist. Ajapikku kasvavad mikroskoopilised rebendid silmaga nähtavateks pragudeks. Asendada purunenud ja pehastunud osad uutega. Jälgida
Lõige mõõtkavas M1:50 või 1:100. Lõige teha avade (uks, aken) juurest. Lõikel esitatakse näidatakse lõikesse jäävad vertikaalsed ja horisontaalsed ehitise osad. Lõikele peab olema märgitud: o tarindid ning nendes olevad avad ja ehitise eenduvad osad, o põhilised kõrgusmärgid (maapind, põrand, lagi, katuse räästas, parapet ja katuse hari, sokkel, avade (uksed aknad) alla ja peale, fassaadi- ja katusepinna lõikepunktid, korsten, aknalaud, kaitsepiirded), ruumide ja evakuatsioonikoridoride vaba kõrgus, eenduvate osade alused ning sõidu- ja käiguavade vaba kõrgus jne.; o telgede sidumine, hoone üldmõõtmed, tarindite kogupaksus (mõõdud millimeetrites); o välisseina, põranda, vaheseina, lae-katuse tarindite kirjeldused; 1
Suurem vesi tuleb eemaldada kuivatuskaabitsa abil, seejärel kuivatada niiske pind gaasipõletiga. Kuivatatud pind puhastada prahist, tasandada väljaulatuvad konarused. Kui vanal katusel on aurumullid, siis tuleb need lahti lõigata, kuivatada gaasileegiga ja sulgeda spetsiaalse parandusmastiksiga. Parema nakke saavutamiseks võõbatakse vanad, tolmused ja betoonpinnad enne bituumenrullmaterjali paigaldamist üle bituumenkrundiga (bituumenpraimer). Sõltuvalt katusepinna suurusest võib kruntimist teha pihusti-, harja- või pintsliga. Lasta krundil ära kuivada. 5. PAIGALDUSMEETODID 5.1. KEEVITUSMEETOD Kummibituumenmaterjalide(SBS) madalaim lubatud paigaldustemperatuur on 15 C, ataktilise polüpropüleenilisandiga(APP) rullmaterjalide puhul 0 - -5 C sõltuvalt valmistajatehase poolt lubatule. Vihma ja lumesaju ajal on rullamaterjali paigaldamine keelatud. Bitumenrullmaterjali paigaldamist alustatakse madalamast kohast e. kaevu, veesüliti
● Selleks et katusepind saaks tasane, kasutatakse sakilist katuselabidat. Katusele ● Katusematerjaliks ei tohi lõigata eelmise aasta roogu. Vana ja uus roog on asetatud roovihke hoitakse paigal katuseroikaga ja kui vihkud on oma transpordi- selgesti eristatavad, vana on hall ja rabe. Katuseroog peab olema sirge, sidemest vabastatud, saab katuselabidaga katusepinna tasaseks koputada. kõver kõrs jääb katusest välja turritama. ● Katuseküljed kaetakse samaaegselt. Kui jõutakse harjani, pööratakse rookihtide ● Vanasti niideti roogu sirbi või spetsiaalse rauaga, tänapäeval on lisandunud ladvaotsad mõlemalt poolt üle katuseharja, siis laotatakse neile veel pikisuunalised trimmer ja traktorniiduk, on olemas ka spetsiaalsed roolõikamise kombainid
Parima materjali saab niiskes kasvukohas ja paksus metsas kasvanud puudest. Puitkatuse liigid: 1. Lõhandikest ehk poolpalkidest katus 2. Laudkatus 3. Pilbaskatus 4. Laastukatus 5. Sindelkatus 6. Kimmkatus Levinumad probleemid puitkatuste juures on: · Sammal, vetikas, mädanik · Puidu pragunemine ja lõhenemine · Roostetavad naelad · Putukad Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanõusid. Oluline on, et katusealune oleks hästi tuulutatud. Puidust katusekatte suurim vaenlane on päike, mis kuivatab niiskunud puidu liiga kiiresti ja põhjustab puidurakkude rebenemist. Ajapikku kasvavad mikroskoopilised rebendid silmaga nähtavateks pragudeks.
15 Vihmavee rennid &- torud Vihmaveetorude ja püpüst- st- või ripprenniabil juhitakse sadevesi otse sadevee kaevu, või majast eemale oleva kaldega maapinnale või sillutisele. Rennide ja torude ristlõige ja kalle peab tagama vihmavee arvutusliku koguse ärajuhtimise, ilma et see voolaks üle ääre: toru 1.5cm2 katusepinna ühe renni ääre: ruutmeetri kohta. Vihmaveetorude vahe <15m ja ühe toru kohta tulev katuse pind <100 m2. Üldkä ldkäidavates kohtades peavad vihmaveetorud ja nende kinnitused seina külge kuni 2m kõrguseni maapinnast olema vandaalikindlad. 16 8 Vihmavee rennid &- torud Vihmaveerenni kalle >0.5 %.
Keldriakende ees olevatesse süvenditesse Sissepääsude ette Treppidele Vihmavee rennidega räästa puhul peab räästa üleulatus seina pinnast olema >0,4 m Vihmavee torude ja püst- või ripprennide abil juhitakse sadevesi otse sadevee kaevu, või majast eemale oleva kaldega maapinnale või sillutisele. Rennide ja torude ristlõige ja kalle peab tagama vihmavee arvutusliku koguse ärajuhtimise, ilma et see voolaks üle renni ääre: toru ristlõige 1,5 cm2 katusepinna ühe ruutmeetri kohta Vihmaveetorude vahe <15m ja ühe toru kohta tulev katuse pind <100m2 Üldkäidavates kohtades peavad vihmaveetorud ja nende kinnitused seina külge kuni 2m kõrguseni maapinnast olema vandaalikindlad. Vihmaveerenni kalle >0,5% Vihmaveetoru, mis ei suubu vee vastuvõtukaevu, peab lõppema vähemalt 0,2m kõrgusel maapinnast ning suunama vee seinast eemale. Toru otsa alla tuleb teha vee äravoolurenn (kaldega >4%) kogu kõnnitee ulatuses või
nHingava aluskatte puhul ei jäeta soojustuse ja katte vahele tuulutusvahet nAluskatte ja katusekivide vaheline osa ventileerub tuulutusliistu kanali kaudu 99 Katusekivid kinnitatakse naelte või kruvidega, milleks eelnevalt puuritakse kivi keskmisel lainel olev kinnitusava läbi 5 mm kivipuuriga nKatusekivid kinnitatakse nende ladumise käigus. Kinnitada tuleb kõik katusepinna äärmiste ridade kivid, samuti katuse neelu, roodi ning läbiviike ümbritsev kivirida. Üle 45-kraadise kaldega katustel kinnitatakse lisaks diagonaalsuunas iga viies kivi, üle 60-kraadise kalde puhul või suure tuulekoormuse puhul kõik kivid. nSoovitav on kinnitada reakivid 70 mm reakiviklambritega, mille puhul on võimalik kive reas hiljem vajadusel ülespoole ja tagasi nihutada. nKatusekivid, mida peale lõikamist ei saa toetada kannale, kinnitatakse lõigatud kivi klambritega
kus sc - rippuva lume koormus (kN/m); µi - katusele mõjuva lumekoormuse kujutegur; sk - lumekoormuse normatiivne suurus maapinnal; Projekteerimise alused 66 Joon.9. Katuseräästalt allarippuv lumi 9. Lumetõkete koormus (1) Allalibiseva lumemassi liikumise suunas mõjuva jõu arvutamisel loetakse katusepinna ja lume vaheline hõõrdetegur nulliks. Sel eeldusel on libiseva lumemassi põhjustatud liikumissuunaline normatiivne jõud laiusühiku kohta järgmine: Fs = sb sin (14) kus s = µi si - katuse normatiivne lumekoormus (kN/m2); b - tõkke ja katuseharja vahekauguse horisontaalprojektsioon (m); - katuse kaldenurk horisontaaltasandi suhtes; µi - katusele mõjuva lumekoormuse kujutegur.
annaabi.ee 
