Projekteeritud elamu asukoht on: Valgamaa, Valga linn,Kuperjanovi.Kinnistu omanik on (kliendi nimi)ning selle katastritunnus on 14401:005:0035.Kinnistu suurus on 1794 m2. Hoone projekti lähteandmed on saadud Valga Linnavalitsusest. Projekt on koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimis- ja ehitusnormidele, paiklikule ülevaatusele ning tellija poolt saadud andmetele. Elamu on projekteeritud keldrita ehitusena Elu- ja abiruumid on põhikorrusel ning magamistoad katusekorrusel.. Elamuga ühendatult on projekteeritud garaaz . Juurdepääs krundile on planeeritud krundi põhjapoolselt küljelt Kuperjanovi tänava kaudu planeeritud juurdesõiduteelt (vastavalt asendiplaanile). Krundil asuvad teed ja platsid on kaetud betoonkiviga. Autode parkimiseks on planeeritud 2 kohta maja ees. Krunt on tasase reljeefiga Kinnistule on täidetud nõuded heakorrastuse (prügikonteinerid) osas, on sõlmitud leping prügi äraveoks. Pügikonteineri asukoht on
teoks sai - Jakob ja Eeva õppisid Masingu juures 4 aastat - Tohtisid rääkida ainult saksa keelt, kasvataja ja hoovimeistriga kõnelesid prantsuse keeles ja Masing õpetas veel algset ladina keelt - Jakobile õpetati ka joonestamise ja planeerimise aluseid - Timo ja Eeva abiellusid, Eevast sai Katariina (Kitty) von Bock - Eeva, Timo ja Jakob sõitsid koju Võisikule, kus asusid elama mõisas - Jakob soovis tuba katusekorrusel, et saada privaatsust - Jakob võõrdus õest - Kaks nädalat peale mõisa jõudmist võtsid ette reisi Miitavisse, Kuramaa pealinna, 3kesti, mis muutis edasist elu (väidetavalt pidid algul minema Riiga külla Timo ema poolt sugulastele, kuid tegelikkuses mitte) - Läksid impeeriumi tegeliku välispoliitika juhiga Peter Pahleniga nõu pidama - Timo on keiser Aleksandris pettunud ja eelistab emigratsiooni, tahab, et Peter kiidaks selle heaks
Vähemal määral on tehtud fassaadi hooldamist. Osaliselt on tehtud vahelagede remonti. Räpina mõisa vesiveski Vesiveski üldseisund on rahuldav. Hoone on ehitatud 18. sajandi lõpul. Räpina mõisa vesiveski on kahekorruseline, massiivne krohvitud kivihoone. Kaetud on veski poolkelpkatusega, mille kelba ja räästa all on laiad krohvikarniisid. Aknad on erineva suuruse ja kujuga. Katusekorrusel on suur vintskap kottide tõstmiseks kotilaele. Säilinud on originaaluksi ja mitmeid detaile mis väärtustavad üldkujundust (Muinsuskaitseamet). Räpina mõisa tall-tõllakuur Hoone on heas seisukorras. Hiljuti lõppesid restaureerimistööd. Tall-tõllakuur rekonstrueeriti eesmärgiga muuta see loomemajanduskeskuseks (Räpina vald. 2012). Hoone on ehitatud 19-nda sajandi keskel ning ümberehitatud 1975. aastal. Pikk, maakivihoone, millel enne ümberehitust 1975
Selle asemel, et neid külaskäike vältida, onude ja vanavanemate armee ja selle tasuks, et nad head meeleolu üleval hoiavad, võivad oodata kinnimakstud sööki-jooki. Pere ja sugulastega söömine on üks peamisi meelelahutusi. Enamik belglasi elab oma pereliikmetega lähestikku. Ning tõepoolest, riigis, kus suuremad linnad nagu Brüssel ja Antverpen asuvad maanteed mööda minnes teineteisest ainult 35 minutise tee kaugusel. Kunagi oli igal perel katusekorrusel oma vanaema. Tänapäevases Belgias elavad erinevad põlvkonnad omaette, aga vanaema asub tihti üks kvartal eemal, kuhu on väga mugav pärast kooli lapsi saata ja mehepidamiseks tema elukogemustest kasu saada. Pulmad on need sündmused, mis annavad suurteks perekonna kogunemisteks erilise põhjuse ning belglased on uhkustundega alati valmis tõestama, kui ulatuslikuks nende suguvõsa võib laieneda. Peale asjakohaste formaalsuste täitmist istuvad külalised
selle esitlemise suhe peavad olema võrdselt tasakaalus. Juurdepääsu loomine puuetega inimestele ekspositsiooniga tutvumiseks on äärmiselt oluline, avades osale Eesti elanikkonnast suurepärase võimaluse muretult näituste külastamiseks. Lisaks parema muuseumikeskkonna loomisele Eesti- ja välismaisele külastajaskonnale ning puuetega inimestele. Panustame oma töötajate töötingimustesse, arendades välja uued tööruumid katusekorrusel. See omakorda annab võimaluse ekspositsioonipinna juurdesaamiseks teistel korrustel. Kaasaegne töökeskkond tõstab töökultuuri, luues sisemise teostamisvajaduse ja soodsa pinnase uute ideede tekkimiseks. Ekspositsioon Muuseumi püsinäituse paljud eksponaadid on tehniliselt vananenud ning vajavad väljavahetamist uuemate ja kaasaegsemate vastu. Ekspositsiooni uuendamisel ja uudsel kujundamisel peame silmas
1992. aastal tagastati hoone endistele omanikele perekond Kullidele. Sel ajal enam veeturbiin ei töötanud. Veski järvepoolne sein hakkas vett läbi laskma. Tulemuseks oli suured külmakahjustused talveperioodil. Vundamendile laoti siseküljele uus kindlustusmüür ning konstruktsioon on tänaseni veekindel, kuid turbiini pole tööle pandud. Peavõllide käivitamiseks kasutati elektrimootoreid, millest kaks töötasid katusekorrusel, hiljem keldri peavõll jaotati kaheks ja paigaldati keldrisse eraldi ajam ainult veski ühe osa tööshoidmiseks. Samuti paigaldati heinajahuveskile eraldi elektrimootor kuid võimsusest jäi väheks ja mootorid põlesid töö käigus läbi. 1992- 1993.a. remonditi ja taastati olemasolevad seadmed veskis, mille hulgas veeturbiinil vahetati laagrid ning puhastati roostest labad. Veski peaajami võll asendati peaaegu täies pikkuses (ca 6 m.) uuega, liuglaagrite asemel paigaldati
selle esitlemise suhe peavad olema võrdselt tasakaalus. Juurdepääsu loomine puuetega inimestele ekspositsiooniga tutvumiseks on äärmiselt oluline, avades osale Eesti elanikkonnast suurepärase võimaluse muretult näituste külastamiseks. Lisaks parema muuseumikeskkonna loomisele Eesti- ja välismaisele külastajaskonnale ning puuetega inimestele. Panustame oma töötajate töötingimustesse, arendades välja uued tööruumid katusekorrusel. See omakorda annab võimaluse ekspositsioonipinna juurdesaamiseks teistel korrustel. Kaasaegne töökeskkond tõstab töökultuuri, luues sisemise teostamisvajaduse ja soodsa pinnase uute ideede tekkimiseks. Ekspositsioon Muuseumi püsinäituse paljud eksponaadid on tehniliselt vananenud ning vajavad väljavahetamist uuemate ja kaasaegsemate vastu. Ekspositsiooni uuendamisel ja uudsel kujundamisel peame silmas