kauneima ilukõneni, ta näib liikuvat otsekui valgusvoos." ,,Inimese vajadusi saab kõige kitsamas ringis rahuldada niisama täielikult kui tohutus mastaabis." ,,Tõeline armastus peab tasuma ebatõelise võlad." ,,Armastus on usk ja tema kultus maksab kallimat hinda kui ühegi teise usu oma, ta kihutab kiiresti mööda tänavapoisi kombel, kelle teed jäävad tähistama lõhkumisjäljed. Tundeküllus on katusekambrite luule, mis saakski seal armastusest, kui seda hingerikkust poleks?" ,,Kui puudub puhas ja püha, kogu elu täitev armastus, võib võimuiha väärt asjaks saada: tuleb vaid kõik isiklik kõrvale heita ja seada endale sihiks isamaa hüvang." ,,Pole Juvenalist, kes oleks võimeline kirjeldama õudust, mida katavad kuld ja kalliskivid!" ,,Õilsad hinged ei suuda kauaks siia maailma jääda. Tõepoolest,
rustikaalses stiilis- suured tahumata kiviplokid, lihtne, robustne) Palazzo Pitti, Palazzo Rucellai; arhitekt: Alberti üritas ehitisi ümberkujundada antiigi eeskujul San Andria kirik Mandovas; veel arhitekte: Da Laurana, Tullio, Lombardi Pr.maa: reness. Jõudis eirinevate kuningate sõjakäikude ajal, lõplikult juurdus Franqoise I ajal; sakraal(kiriku)arhitektuur ja tagaplaanile; domineeris lossiehitus- Ambois loss(spetsiifiline lossiehitus väga kõrge katus, mis on liigendatud katusekambrite, tornide ja korstendega), tähtsaim ehitis oli Chambordi loss(Loire jõe orus, kuhu reness. ja baroki ajal ehitati massiliselt losse); Fontainebleau lossi ehitamine algas 1523.a Le Bretoni juhtimisel > Fontainebleau koolkond; Franqois valitsemise II poolel algas kõrg-reness.; arhitektid: Lescot Louvre lossi ehitamine (tahtis ehitada 4 tiivast koosneva hoone, paviljonidega nurkades, fassaadil 2
· Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile. · Louis Le Vau(1612-1670)- Tema pani aluse prantslaste loodud hoonetüübile hotel(kasvas välja tänapäeva mõistes hotell, algselt oli jõuka perekonna mugav ja avar elumaja, kus peamine rõhk oli sisemisel mugavusel). Perioodi lõpuks kasvas välja hotell(18. sajandiks)- rikkate peatuspaik. Tema võttis kasutusel uue prantsuse lossi põhiplaani(vana oli siseõue ümber neli tiiba, uus oli üks
· Õe süda on puhtuse teemant, on helluse kuristik. · Rätsep on kas surmavaenlane või sõber, kelle annab neile arve. · Kiri on hing, ta kajastab nii truult rääkivat häält, et delikaatsed hinged arvavad kirja armastuse rikkamate aarete hulka. · Armastus on religioon ja tema kultus peab maksma rohkem kui kõikide teiste religioonide kultus; ta möödub kiirelt ning möödub uulitsapoisina, kes märgib oma läbiminekut hävitusega. · Tundmuste luksus on katusekambrite luule; mis saaks armastusest ilma selle rikkuseta? · Isamaa hukkub, kui isasid tallatakse jalgadega. Sorboon elava inimese pea, tema nõuandja, ta mõte Nott põlgust avaldav sõna, mis peab väljendama, kuivõrd tühiseks muutub pea maharaiutuks Seroos isa Goriot haigus Kasut at u d ladina, itaalia, prant s u s e, inglise keelseid väiteid, väljendeid, sõnu.
· Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile. · Louis Le Vau(1612-1670)- Tema pani aluse prantslaste loodud hoonetüübile hotel(kasvas välja tänapäeva mõistes hotell, algselt oli jõuka perekonna mugav ja avar elumaja, kus peamine rõhk oli sisemisel mugavusel). Perioodi lõpuks kasvas välja hotell(18. sajandiks)- rikkate peatuspaik. Tema võttis kasutusel uue prantsuse lossi põhiplaani(vana oli siseõue ümber neli tiiba, uus oli üks