Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"katusealustesse" - 7 õppematerjali

Tõmmulendlane
1
odt

Tõmmulendlane

Kõhupool on kollakashall, kõrvad ja lennus hallikaspruunid või isegi mustad. Suvel tegutseb tõmmulendlane mitmesugustes paikades - aedades, parkides, metsaservades, lagendikel ning ka veekogude ümbruses. Ta on öise eluviisiga ja tiirutab suveöödel putukaid jahtides sageli puuvõrade vahel ning ka vee kohal, 1,5...8 m kõrgusel. Tõmmulendlase lend on kiire ja kerge ning ta teeb tihti järske pöördeid. Päevaks kogunevad lendlased puumajade seinte vahele ja katusealustesse, ka puuõõnsustesse. Lendlased poegivad suvel ja selleks kogunevad emasloomad juba mai lõpus kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, mis tihti asuvad samuti ehitistes, ja kuhu kuulub kümneid loomi. Iga lendlane toob ilmale vaid 1 poja, kes sündides on abitu ja kaalub vaid 1,5 g. Esimestel elunädalatel on pojad ema külge klammerdunud, hiljem jäävad ööseks varjepaika, kus ema neid aeg ajalt toitmas käib. Areng on aga kiire ja noor lendlane lennuvõimestub juba

Bioloogia → Loomad
4 allalaadimist
Biojäätmete käsitlemine
2
docx

Biojäätmete käsitlemine

Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Astjad ja konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse või katusealustesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajate vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. Juurdesõiduteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Juurdesõiduteed ei tohi olla libedad.

Loodus → Keskkonnaökoloogia
18 allalaadimist
Suitsupääsuke ja piiritaja
2
doc

Suitsupääsuke ja piiritaja

oktoobris, saates esimesena teele varem koorunud pesakonnad. Üksikuid isendeid võib kohata veel novembri alguseski. PIIRITAJA Piiritaja on üleni mustjaspruun ja taeva taustal näibki mustana. Tal on pikad, sirpjad tiivad ja lühike harksaba. Teda võib suitsupääsukesega segi ajada - aga piiritaja ei liigutab lennates vähem tiibu ning kasutab rohkem liuglendu. Samuti ei näe piiritajat kunagi maandumas ­ nende pesad on peidetud katusealustesse pragudesse või kõrgemal asuvatesse kuldnoka pesakastidesse ning nad lendavad pessa ja pesast välja väga kiiresti. Piiritaja istub pesale ainult munema ja hauduma, mis kokku kestab umbkaudu kolm nädalat. Lind toitub putukatest, mida ta püüab lennul pärani noka vahele. Piiritaja pojad on harjunud, et vanemad on toiduotsinguil kaua ära ja veedavad osa ajast omapärases tardunes. Selline omadus aitab linnukesel ebaharilikult raskeid

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Linnud-powerpoint
11
ppt

Linnud, powerpoint

· Arvukus. Eestis pesitseb 70.000 - 150.000 lindu. mõlemad vanemad. · Vaenlased. Röövlinnud, kes on piisavalt kiired piiritaja püüdmiseks.Pesitsemise ajal ka kassid. · Segamini võib ajada.Lennul räästapääsukesega ja suitsupääsukesega, kuid erinevalt piiritajast on mõlemad valge · Eluviis. Piiritaja pesitseb peamiselt linnades ja asulates, Pesa rajab ta puuõõnsustesse, pesakastidesse, räästa- ja katusealustesse tühemikesse. Rükkirääk · Kus võib kohata. Niisketel niitudel, põldudel. · Eluiga. Rukkirääk elab 5-7 aastaseks . · Eluviis. Rukkiräägul on eriline, rütmikas ja kõva hääl. Laulab päeval ja öösel. Maapinnal rukkirääk jookseb, seda isegi ohu korral. Lendu tõusta ta ei armasta. Jookseb väga kiiresti. Elutsevad üksikult. Paare moodustavad vaid sigimise ajaks, muul ajal elavad eraklikult. · Pereelu. Pesa teeb rohu sisse ja puhmaste vahele

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Põhjalik referaat teemal- Piusa koobastiku looduskaitseala
21
docx

Põhjalik referaat teemal : Piusa koobastiku looduskaitseala

väiksemate järvede, tiikide ja aeglase vooluga jõgede kohal lennates. Sääskede ja kihulaste ning teiste väiksemate putukate otsinguil lendavad tiigilendlased madalal veepinna kohal, harva tõusevad nad kõrgemale. Nende lend on jõuline, liigutused on aeglased ja sujuvad, järske pöördeid nad ei tee. Tiigilendlaste lend võib kesta kogu öö, vahest väikeste vaheaegadega. Päeval varjuvad loomad majade katusealustesse, seinapragudesse ning ka puuõõntesse. Mai lõpus hoiduvad emased kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, kuhu võib kuuluda mitukümmend kuni sada looma. Isasloomad elavad sel ajal üksikult või väiksemate gruppidena emastest lahus. Poegimiskolooniad asustavad sageli kirikute katusealuseid. Juuni keskel toob tiigilendlane ilmale 1 poja, keda ema algul öistele toitumisretkedele kaasa tassib, hiljem aga päevasesse varjepaika jätab. Pojad kasvavad ruttu ja õpivad lendama juba 1 kuu

Turism → Turism
31 allalaadimist
LINNUD JA LOOMAD
16
odt

LINNUD JA LOOMAD

Kõhupool on kollakashall, kõrvad ja lennus hallikaspruunid või isegi mustad. Suvel tegutseb Brandti lendlane mitmesugustes paikades - aedades, parkides, metsaservades, lagendikel ning ka veekogude ümbruses. Ta on öise eluviisiga ja tiirutab suveöödel putukaid jahtides sageli puuvõrade vahel ning ka vee kohal, 1,5...8 m kõrgusel. Brandti lendlase lend on kiire ja kerge ning ta teeb tihti järske pöördeid. Päevaks kogunevad lendlased puumajade seinte vahele ja katusealustesse, ka puuõõnsustesse. Lendlased poegivad suvel ja selleks kogunevad emasloomad juba mai lõpus kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, mis tihti asuvad samuti ehitistes, ja kuhu kuulub kümneid loomi. Iga lendlane toob ilmale vaid 1 poja, kes sündides on abitu ja kaalub vaid 1,5 g. Esimestel elunädalatel on pojad ema külge klammerdunud, hiljem jäävad ööseks varjepaika, kus ema neid aeg ajalt toitmas käib. Areng on aga kiire ja noor lendlane lennuvõimestub juba 1 kuu vanuselt

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Pakkimine
28
doc

Pakkimine

Aluste kasutamise kulud olid müüjatel väikesed sest, · Müüjal ei olnud vaja tühjade aluste suurt varu, kuna vedajatelt saadi tühje aluseid vastu 20 · Alustega oli seotud vähe käibevahendeid ja aluseid tuli juurde osta suhteliselt harva. · Aluste väikese varu tõttu mahtusid need enamasti siseruumidesse ja katusealustesse · Veoettevõte tasus tagastamata aluse arved korralikult, sest ei soovinud kaotada klienti, · Tühjade kaubaaluste vedu toimus ostjatele tasuta · Ringlemissüsteemi haldamise kulud olid väikesed Aluste kasutamise kulud olid väikesed, sest · Ostjal oli mugav vabaneda kogunenud alustest ( eriti kauplustel), sest kauba tarnimisel anti autojuhile sama arv aluseid vastu

Logistika → Logistika
132 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun