II plokk • Kiiru-, oimu- ja kuklasagara piiril – teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine/ammutamine. Hierarhiline ehitus: 1. Projektsioonitasand: areneb 1. – 2. eluaastal, aistingute tasand (värvus, lõhn, kuju, liikumine, tekstuur jne) II plokk 2. Gnostiline tasand: aktiivne areng 2 – 5 a, „küpsemine“ 7 – 8 aastaselt. Neuronid kombineerivad 1. tasandi signaale – konstrueeritakse tajukujutusi. Oluline on ajupoolkerade koostöö, 1. ploki aktiivsus. 3. Kattetsoon – eri meelte abil hangitud teabe süstematiseerimine. Areng ja küpsemine 1 – 2 a hiljem 2. tasandist. II ploki arengu käigus kujuneb välja maailmapilt: aegruum, üldistatud kujutised, metafoorid, grammatika jne. III plokk Otsmikusagarad: tegevuse/käitumise kavandamine, reguleerimine ja kontroll. Aktiivsuse (sh tähelepanu) ja emotsioonide reguleerimine. Areng hüppeline, anatoomiline lõplik küpsemine 16 – 20 aastaselt. Talituslik areng sõltub I ja II ploki
Posttsentraalne pk(kiirusagara eesmine osa)-hääldamine(kõneliigutuste valik), (PAT-häälikute moonutamine ja asendamine,kirjutamis-lugemispuue) Wernice piirkond(oimusagara eesmises käärus)-foneemide eristamine ja äratundmine; (PAT-ei tunta ära häälikuid, ei eristata kõlalt lähedasi sõnu. Oimusagara keskmise kääru piirkond-tajutava ütluse plaani mälus hoidmine,sõnade valik ütlusesse; (PAT-ei suudeta ütlust mälus säilitada,mõistmisraskused,oma kõnes ei tule sõnad meelde) Kattetsoon(kukla-,kiiru-ja oimusagara piiril)-ütluse mõistmine/grammatiliste konstruktsioonide mõismine;(PAT-kõnes agammatism,grammatiliste konstruktsioonide mõistmisraskused). ¤ Perifeerse kõne FS-i osad (energia-, generaator-, resonaatorsüsteem), nende funktsioonid ja kahjustusel ilmnev patoloogia. Kõnehingamise süsteem(energiasüsteem)-helide/mürade tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine,õhuvoolu kestuse+kiiruse+rõhu reguleerimine /PAT-kuulmispuue, hingamislihaste
saati, kuni 2a-ni välja.) ehk foneemide eristamine ja ära tundmine. - Patoloogia: ei tunta ära häälikuid, ei erista kõlalt lähedasi sõnu - > kõnes sõnade häälikkoostise moonutamine, sõnade asendamine. Kirjutamis- ja lugemispuue. 5. Oimusagara keskmise kääru piirkond - Ülesanne: 1) tajutava ütluse plaani mälushoidmine, 2) sõnade valik ütlusse. - Patoloogia: ei suudeta ütlust mälus säilitada- mõistmisraskused oma kõnes ei tule sõnad meelde, otsib sõna 6. Kattetsoon ( kukla-, kiiru- , oimusagara piiril) - Ülesanne: simultaanne analüüs kõne tajumisel: grammatiliste konstruktsioonide mõistmine. - Patoloogia: grammatiliste konstruktsioonide mõistmisraskused, kõnes agrammatism. Lugemis- ja kirjutamispuue. Näiteks kui öelda "Mari läheb Jüriga kinno", saab aru, sõnadest, aga ei saa aru, et kes teeb mida kellega kus. Perifeerne kõne FS (ninaõõnest diafragmani)
kooreehitus on mitmekihilne. Oluline mõista kolme kihti. 1)Projektsioonitasand, kus reageeritakse aistingutele (tajutava teabe tunnustele), laps hakkab märkama, kas on mdiagi sile/krobe, toone jne. See on vundament tajukujultuse kontrueerimiseks. 2) gnostiline tasand: tajukujutluste kontrueerimine, esialgu meelet kaupa: visuaalse, taktiilsed, akustilised. Oluline ajupoolkerade koostöö on siin väga! Toimub väike tööjaotus, selle kujunemiseks on oluline tajude areng 2-5 a. vanuses. 3) kattetsoon: ülesanne on lõimida eri meeltega tajutud andmeid. Arengupuude korrral see ülekanne ühtel meelelt teisele, on aeglasem. Ehk peab toimuma koodivahetus: ühel poolelt saadud infoga minna teisele poolkerale. Oluline, kas märkame kus millal ja mis järjekorras mida toimub/me teeme. Kattetsoon võimaldub lua üldistatud kujutlusi, et nt kujutlus koerast hõlmab, kuidas ta välja näeb, mis hääält teeb, missugu on karv (kes katsunud on) jne. Aeg-ruum on oluline
tunnetanud sõnaotsimise raskusi pärast väsitavat päeva. Patoloogia korral võib verbaalne aktiivsus täielikult puududa või siis reageerib inimene kõnele aeglaselt, läheb üle sosinale ja varsti vaikib täiesti. Ka vaimse alaarengu korral on aju toonus keskmisest madalam. 2. Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise ploki moodustavad kiiru-, oimu- ning kuklasagara välised piirkonnad koos koorealuste moodustistega. Mahukas kattetsoon nimetatud sagarate piiril kindlustab erinevat laadi informatsiooni integreerimise ja ülemineku sümboolsetele skeemidele, sh. keele kasutamise. Ploki funktsioneerimisel ilmneb lateraalsus — ajupoolkerade vahel kehtib funktsioonide jaotus. Viimane ei ole siiski absoluutne. Ploki roll kõne funktsionaalsüsteemi töös on väga oluline: kindlustada keeleüksuste äratundmine ja tähenduse mõistmine tajumisel, keeleüksuste valik kõneloomes. 3
annaabi.ee 
