57. Millised on sooritussuhted olukorras, kus sooritus on tehtud kohustatud isiku (üleandja) poolt soorituse saaja (võlausaldaja või selleks ekslikult peetava isiku) korralduse alusel III-le isikule ning kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine? § 1029 Nt A müüb B-le sõiduauto. Pärast L sõlmimist annab käsundi, et B tasuks ostuhinna C-le. Tekkinud kolmnurksuhe, kus A ja B vahel kattesuhe, B ja C vahel täitmissuhe, A ja C valuutasuhe. Kui ilmneb, et A ja B vaheline leping on tühine või tühistatud, tuleb sooritused tagasi täita. A saab oma auto B-lt tagasi nõuda. Kelle vastu B võib tagasitäitmise nõude esitada? Tagasitäitmine on võimalik üksnes kattesuhte raames. Erandid, siis kui C oli pahauskne e B-lt täitmist vastu võttes ta teadis või pidi teadma, et sooritus 10 (ML) on tühine
57. Millised on sooritussuhted olukorras, kus sooritus on tehtud kohustatud isiku (üleandja) poolt soorituse saaja (võlausaldaja või selleks ekslikult peetava isiku) korralduse alusel kolmandale isikule ning kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine? § 1029. A müüb B-le kassi. Pärast lepingu sõlmimist ütleb A B-le, et tasu raha hoopis C-le. Tegemist on kolmnurksuhtega, kus A ja B vaheline suhe on kattesuhe, B ja C vahelist suhet nimetatakse täitmissuhteks. Lisaks on mingi suhe tõenäoliselt ka A ja C vahel – see on valuutasuhe. § 1029 reguleerib olukorda, kellelt saab B oma raha tagasi nõuda juhul, kui see müügileping ei kehti. Säte ütleb, et tagasitäitmine on võimalik ainult kattesuhte raames. Ehk siis B saab oma raha tagasi nõuda sellises olukorras üksnes A-lt. Täitmissuhte raames tagasinõuet võimalik esitada üldreeglina ei ole. Õiguskirjanduses on leitud, et
see kolmas isik ei omanda sellest nõudeõigust) - ehtne leping kolmanda isiku kasuks (§ 80 lg 2) – kolmandal isikul õigus nõuda lepingu täitmist - lepingute tõlgnedus sõltub sellest, illist tahet on võlasuhtes osalejad lepingu sõlmimisel teisele lepingupoolele nähtavalt väljendanud. võlasuhtes osalejad: - võlausaldaja (lubaduse saaja) - võlgnik (lubaduse andja) - kolmas isik (õigustatud isik) - kattesuhe – võlasuhe võlausaldaja ja võlgniku vahel, nt müük - valuutasuhe – võlasuhe lubaduse saaja ja kolmanda isiku vahel - täitmissuhe- võlasuhe lubaduse andja ja kolmanda isiku vahel (puudub leping)- nende vahel puudub õiguslik seos, sest lepingut pole nende vahel sõlmitud ning sageli ei teagi lubaduse andja, millised suhtes on võlausaldaja ja kolmanda isiku vahel kolmanda isiku õiguslik seisund ehtsas lepingus:
nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Kui aga on tuvastatud, et pooled andsid kolmandale isikule täitmise nõudeõiguse, ei ole selle kasutamine kolmandale isikule kohustuslik. Lepingutes kolmanda isiku kasuks eristatakse kolme liiki võlasuhteid: 1. Võlasuhet, mille kaudu või mille alusel lubaduse andja (võlgnik) ja lubaduse saaja (võlausaldaja) annavad kolmandale isikule nõudeõiguse, nimetatakse kattesuhteks. Kattesuhe võib olla leping (nt kindlustus-, müügi-, teenuse osutamise-, kinkeleping). 2. Võlasuhet, mis tekib lubaduse saaja ja kolmanda isiku vahel, nimetatakse valuutasuhteks. Valuutasuhe näitab ära, miks nõudeõigus kolmandale isikule on antud. Nõudeõiguse andmise põhjuseks võib olla nt soov teha kingitus, täita mingist muust võlasuhtest tekkinud kohustus (nt elurendise lepingu, laenulepingu täitmine) või ka seadusest tekkinud kohustuse täitmine (nt
Kolmas isik võib ise valida, kas ta kasutab talle antud nõudeõigust või jätab selle kasutamata. Kolmas isik, kelle kasuks on leping sõlmitud, ei pea lepingu sõlmimise ajal olema isikuliselt määratletav. Lepingutes kolmanda isiku kasuks eristatakse kolme liiki võlasuhteid. Võlasuhet, mille kaudu või mille alusel lubaduse andja (võlgnik) ja lubaduse saaja (võlausaldaja) annavad kolmandale isikule nõudeõiguse, nimetatakse kattesuhteks. Kattesuhe võib olla leping (nt kindlustus-, müügi-, teenuse osutamise-, kinkeleping). Võlasuhet, mis tekib lubaduse saaja ja kolmanda isiku vahel, nimetatakse valuutasuhteks. Valuutasuhe näitab ära, miks nõudeõigus kolmandale isikule on antud. Nõudeõiguse andmise põhjuseks võib olla nt soov teha kingitus, täita mingist muust võlasuhtest tekkinud kohustus (nt elurendise lepingu, laenulepingu täitmine) või ka seadusest tekkinud kohustuse täitmine (nt
Kolmas isik võib ise valida, kas ta kasutab talle antud nõudeõigust või jätab selle kasutamata. Kolmas isik, kelle kasuks on leping sõlmitud, ei pea lepingu sõlmimise ajal olema isikuliselt määratletav. Lepingutes kolmanda isiku kasuks eristatakse kolme liiki võlasuhteid. Võlasuhet, mille kaudu või mille alusel lubaduse andja (võlgnik) ja lubaduse saaja (võlausaldaja) annavad kolmandale isikule nõudeõiguse, nimetatakse kattesuhteks. Kattesuhe võib olla leping (nt kindlustus-, müügi-, teenuse osutamise-, kinkeleping). Võlasuhet, mis tekib lubaduse saaja ja kolmanda isiku vahel, nimetatakse valuutasuhteks. Valuutasuhe näitab ära, miks nõudeõigus kolmandale isikule on antud. Nõudeõiguse andmise põhjuseks võib olla nt soov teha kingitus, täita mingist muust võlasuhtest tekkinud kohustus (nt elurendise lepingu, laenulepingu täitmine) või ka seadusest tekkinud kohustuse täitmine (nt
annaabi.ee 
