Soolhappe biofunktsioonid on: * toiduvalkude denaturatsioon (teeb peptiidsidemed kättesaadavaks seedensüümidele) * osaleb maovalendikus aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist * bakterite hävitamine * sekretiini vallandumise käivitaja (sekretiin on pepsinogeeni sünteesi ja sekretsiooni aktivaator, pankreasenõre sekretsiooni stimulaator) Soolhapet sünteesitakse mao parietaal- ehk katterakkudes. Pepsiinid tekivad maonäärmete pearakkudes inaktiivsetest proensüümidest pepsinogeenidest (oluline HCl roll). Teatakse 7 erinevat pepsiini isoensüümi. Pepsiinid on happekindlad ensüümid. Peensool on valkude seedimise põhikoht, kus valgud lõhustatakse lõplikult Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud M. Kolga
näärmed)+suuõõne limaskestas asuvad väikeaed süljenäärmed.,leeliseline(7,4-8), Seedimine maos: Toidu ajutine hoidla,jätkub süsivesikute lõhustumine kuni mao pH lubab,pH 5,muutub amülaas inaktiivseks.Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel.algab valkude/lipiideide lõhustamine.Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl(pH0,9- 2,5),sisaldab 0,5 HCl,valkusid lõhustavaid ensüüme pepsiini ja vähe lipiidide lõhustumise lipaasi.HCl tekib katterakkudes(maopõhi,maokeha),HCl aktiveerib pepsinogeene- pepsiinideks,Toidusegamisel maomahlaga-toidukört e küümus,püsib 2..6h,perioodilised mao limaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad portsionitena kaksteistsõrmik soolde.Lihaskontaktsioone maos mõjutab para/sümpaatikus.Toidu mehaaniline peenestamine. Toidu edasiliikumise reguleerimine peensoolde 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll.
näärmed)+suuõõne limaskestas asuvad väikeaed süljenäärmed.,leeliseline(7,4-8), Seedimine maos: Toidu ajutine hoidla,jätkub süsivesikute lõhustumine kuni mao pH lubab,pH 5,muutub amülaas inaktiivseks.Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel.algab valkude/lipiideide lõhustamine.Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl(pH0,9- 2,5),sisaldab 0,5 HCl,valkusid lõhustavaid ensüüme pepsiini ja vähe lipiidide lõhustumise lipaasi.HCl tekib katterakkudes(maopõhi,maokeha),HCl aktiveerib pepsinogeene- pepsiinideks,Toidusegamisel maomahlaga-toidukört e küümus,püsib 2..6h,perioodilised mao limaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad portsionitena kaksteistsõrmik soolde.Lihaskontaktsioone maos mõjutab para/sümpaatikus.Toidu mehaaniline peenestamine. Toidu edasiliikumise reguleerimine peensoolde 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll.
asuvaid väikesi süljenäärmeid. Magu on toidu reservuaariks. Maos jätkub süsivesikute lõhustumine süljeensüümide toimel seni, kuni seda võimaldab maomahla pH (kui pH langeb alla 5, muutub alfa-amülaas inaktiivseks). Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel, algab valkude ja lipiidide lõhustumine. Valke lõhustab pepsiin, lipiide aga lipaas. Soolhape tekib maopõhja ja maokeha piirkonnas asuvates parietaal- ehk katterakkudes. HCl aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks, ühtlasi teeb kahtutuks ka makku sattunud 11 mikroorganisme. Toidu segamisel maomahlaga tekib toitkört ehk küümus, mis olenevalt toidu iseloomust võib maos püsida 2...6 tundi. Perioodilised mao lihaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad seda portsjonitena edasi kaksteistsõrmiksoolde. Süsivesikud:
põhjaosas asuvad pärismaonäärmed. Nende seinas paiknevad küllaltki suured katterakud. Need eritavad väga kontsentreeritud soolhapet (pH 0,9). Maomahla toodetakse ööpäevas 2-3 l. Katterakud eritavad ka valguslist sisemist faktorit, mis seob B12-vitamiini ja on asendamatu imendumisel peensoole lõpposas. Sisemise teguri puudus tekitab raske kehvveresuse. Soolhappe teke kattekudedes üks teooria HCl tekkest maonäärmete katterakkudes. Verest siirdub katterakkudesse vett, mis rakus oleva ensüüm karboanhüdraasi toimel liitub süsinikdioksiidiga. Tekkinud süsihape dissotseerub. Vesinikioonid ning vereringest pärit kloriidioonid kanduvad rakusisestesse viimajuhadesse. Maomahl muutub sel teel tekkiva HCl toimel tugevalt happeliseks. Mao seinas tsirkuleeriv venoosne veri on seega aluseline, eriti pärast söömist, sest vereringest katterakkudesse sattunud kloriidioonid asenduvad vastupidises suunas
põhjaosas asuvad pärismaonäärmed. Nende seinas paiknevad küllaltki suured katterakud. Need eritavad väga kontsentreeritud soolhapet (pH 0,9). Maomahla toodetakse ööpäevas 2-3 l. Katterakud eritavad ka valguslist sisemist faktorit, mis seob B12-vitamiini ja on asendamatu imendumisel peensoole lõpposas. Sisemise teguri puudus tekitab raske kehvveresuse. Soolhappe teke kattekudedes üks teooria HCl tekkest maonäärmete katterakkudes. Verest siirdub katterakkudesse vett, mis rakus oleva ensüüm karboanhüdraasi toimel liitub süsinikdioksiidiga. Tekkinud süsihape dissotseerub. Vesinikioonid ning vereringest pärit kloriidioonid kanduvad rakusisestesse viimajuhadesse. Maomahl muutub sel teel tekkiva HCl toimel tugevalt happeliseks. Mao seinas tsirkuleeriv venoosne veri on seega aluseline, eriti pärast söömist, sest vereringest katterakkudesse sattunud kloriidioonid asenduvad vastupidises suunas
Maos jätkub süsivesikute lõhustumine süljeensüümide toimel seni, kuni seda võialdab maomahla pH (kui pH<5, siis -amülaas inaktiivne). Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel, algab valkude ja lipiidide lõhustumine. Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl on happelise reaktsiooniga vedelik, sisaldab 0,4...0,5% soolhapet, pepsiine, lipaasi. Maomahla üldhulk ööpäevas 1,5...2 liitrit. Soolhape tekib maopõhja ja maokeha piirkonnas asuvates parietaal--e katterakkudes. Toidu segamisel maomahlaga tekib toidukört e. küümus, mis olenevalt toidu iseloomust võib maos püsida 2...6 tundi. Perioodilised mao lihaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad seda portsjonitena edasi kaksteistsõrmiksoolde. Maomotoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmisel mao lihaskest lõõgastub, mao aeglased kontraktsioonid segavad sisaldist ja suruvad seda edasi.
annaabi.ee 
