kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. · Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. "Arhailine naeratus" Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. · Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr · Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15. saj.) · Kimäär Arezzost, pronks, 5. saj eKr 3 · Rooma ajast on tuntud Arringatore e Kõneleja figuur.
kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on „arhailine naeratus” aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. “Arhailine naeratus” Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15. saj.) 3 Kimäär Arezzost, pronks, 5. saj eKr Rooma ajast on tuntud Arringatore e Kõneleja figuur.
elama asunid nahkhiired. Seejärel kadus aardeotsijatel ja hauaröövlitel huvi Cheopsi püramiidi vastu. Kuid mõned röövlid huvitusid ka muust. Araablased süütasid ja hävitsid 1168. Aastal osa Kairost, et see ei satuks ründavate ristisõdijate kätte. Linna taastamisel kiskusid egiptlased püramiide katvad säravvalged lubjakivplaaid maha ja kasutasid neid uute hoonete ehitamiseks. Tänapäevalgi võib neid katteplaate leida paljude vanalinna moseede juures. Algsest ehitisest jäi alles vaid tänapäeva turiste paeluv astanguline püramiidium. Röövlite saagiks langes ka püramiidi tipuplokk ja ülemised kivikihid, mistõttu ulatub Cheopsi püramiid tävapäeval mitte 146,6 vaid 137,3 meetri kõrgusele, ning selle tippu on moodustunud ligikaudu 10-meetriste külgedega ruudukujuline platvorm. Püramiidi kompleks: Egiptuse valitsejad ehitasid püamiidikujulisi hauamonumente aastatel 2630-1640 eKr
e. Kr. 14 Terrakota ( it. k. terra cotta - põletatud muld, küpsetatud maa) on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud drenaazitorud jt keraamilised esemed. Terrakota tähendab ka punase savi põletusjärgset oranzikas-pruuni värvust. Terrakotatooteid tehti vormis ja seejärel põletati. Nii valmistati antiigiajal templite jm hoonete katteplaate, kujusid, reljeefe, nõusid. Eriti palju tehti terrakota kujukesi. Maalitud pisikujukesed pühendati jumalaile, pandi matmisel hauda kaasa või anti ka lastele mängida. Terrakota savipõletustehnika on selle väljakujunemisest püsinud põhimõtteliselt muutumatuna tänapäevani. Eestis on parim näide terrakotast Tartu Jaani kiriku 14. sajandist pärinevad terrakotaskulptuurid. Pildil etruski terrakotaskulptuur
Ateena Akropol V saj eKr Epidauruse teater IV sai. eKr Pergamoni altar IV sai. eKr (arh. Polykleitos Noorem) Halikarnassose Mausoleum IV sai. eKr (arh. Pytheos ja Satyros) Ehitustüübid: Templid, teatrid, ühiskondlikud hooned, spordirajatised, peristüülõuega elumaja. Ehitusmaterjalid: Ehituskivi, travertiin, marmor. Katusekive, voodriplaate, katteplaate jne tehti nii põletatud savist kui marmorist. Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute, -pulkade ja klambritega. Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi. 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR Kuigi rooma arhitektuur ei arenenud esialgu iseseisvalt,
o Nike Apterose tempel (arhitekt Kallikrates) o Parthenon (arhitektid Iktinos ja Kallikrates) o Erechteion Epidaurose teater IV saj eKr (arh. Polykleitos Noorem) Halikarnassose Mausoleum IV saj eKr (arh. Pytheos ja Satyros) Pergamoni altar IV saj eKr Ehitustüübid: Templid, teatrid, ühiskondlikud hooned, spordirajatised, peristüülõuega elumaja. Ehitusmaterjalid: Ehituskivi, travertiin, marmor. Katusekive, voodriplaate, katteplaate jne tehti nii põletatud savist kui marmorist. Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute, - pulkade ja -klambritega. Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi. VII saj eKr kujunesid põhilised templite tüübid: anttempel , prostüül, amfiprostüül, peripteer. Sambad
nMittehingava aluskatte ja soojustuse vahelisse ruumi juhitakse õhk tuulekasti laudade vaheliste avade kaudu ning see juhitakse välja harjatuulutuse kaudu nHingava aluskatte puhul ei jäeta soojustuse ja katte vahele tuulutusvahet nAluskatte ja katusekivide vaheline osa ventileerub tuulutusliistu kanali kaudu 60. Katused fermidel, liimitud taladel-raamidel. 61. Katuse kavandamine ja ehitamine lainelistest tsementkiudplaatidest. Lainelistest katteplaatidest katused Lainelisi katteplaate kasutatakse elu-ja tööstushoonete katuste ehitamiseks, kui katuse kalle on vähemalt 1:4, s.o. 25%. Katuste katmiseks kasutatakse plaate mõõtmetega: Plaadi liik Plaadi Plaadi Laine laius Kaal 95 paksus pikkus mm Mm Mm kg Harilik 5,5 875 920 11,0
annaabi.ee 
