Juhendaja : Aivar Krull Koostaja : Angel Zeiger Õppeaasta 2013/2014 Pehme mööbli iga toode koosneb kandvatest konstruktsioonidest karkassist ja pehmetest funktsionaalsetest osadest pehmetest istmetest, seljatagustest ja äravõetavatest patjadest. Pehme osa koosneb alusest, vetruvast osast ja kattematerjalidest (kangastest). Alused võivad olla jäigad ja elastsed. Jäikadeks alusteks on raamid ja karbid summutamisega vineerist, kõvast puitkiudplaadist, tisleriplaadist, painutatudliimitud osadest. Summutites õhu paremaks ventileerimiseks on läbivad avad diameetriga 20...25 mm, omavahelised avade kaugused 200...300 mm. Elastseteks alusteks on võrgulised kummilintide või vedrudega raamid ja karbid. Kummilindid asetatakse nii, et nende telgede vahekaugused oleks 130...150 mm.
.13 2 1 SISSEJUHATUS Uurides internetist erinevaid võimalusi siseseinte katmiseks, leidsin kaks põhilist, millest ma ka oma töö kirjutasin. Seinad siis üldiselt valmistatakse kipsplaadist, mis on plekk-karkassile ehitatud ning soojustuseks ja helitõkkeks on vill vahel. Kips on üldkasutatav ning kõigile tuntud ehitusmaterjal. Kattematerjalidest kõige populaarsem on tapeet. Ajapikku on tapeetide valik kasvanud meeletult. Tänapäeval on lausa võimalik enda soovi järgi tapeet lasta teha. Samas on valik ka nii suur, et keegi leiab ikka endale meelepärase tapeedi. 3 2 KIPSPLAAT Kipsplaat on tervisele kahjutu ning lõhnatu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab 93% kips ja 6% kartong
Kui tuul oli kõva, siis töötas penn ka väljatõmmatud vardana (Tihase 1974: 64). Õlgkatte panekul pandi sarikad üksteisest umbes 1,2--1,5 m kaugusele. Kuna sellist konstruktsiooni, kus mitu sarika otsa tuli kinnitada ühes sõlmes, oli tehniliselt väga raske teha, siis levis selline konstruktsioon väga vähe. Samuti oli selliselt tehtud katuse harja otsa väga raske õlgedega katta, ning sellepärast kasutati seda enamasti laast-, laud- ja teistest kattematerjalidest katuste puhul. Õlgkatuse ehitamiseks kasutati sirbiga lõigatud ja käsitsi rabatud õlgi, mis peale rehepeksu olid kubudesse köidetud ja varju alla hoiule pandud (Tihase 1974: 64). 1881. a rahvaloenduse andmeil olid taluelamud enamuses kaetud õlg- või rookatusega, eriti metsavaestes rajoonides nagu Läänemaa ja saared, kus taolised katused moodustavad 90--100% kõigist katustest. Teistes maakondades oli neid aga 70--80%. Loenduse andmeil pole rookatuseid eraldi esile toodud ning nad
Tuletundlikkusena käsitatakse ehitise osa omadusi tulega kokku puutudes: 1) süttida; 2) eraldada soojust; 75 3) levitada tuld; 4) eraldada suitsu; 5) eraldada mürgiseid gaase; 6) eraldada põlevaid (kuumi) tilku. Tuletundlikkus määratakse ehitise osale lähtuvalt: 1) siseseinast; 2) laest ja katuslaest; 3) põrandast; 4) ehitisse paigaldatavate seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidest; 5) fluidumi transportimiseks mõeldud ehitise osast, nagu näiteks torustik või õhukanal; 6) välisseinast, 7) katusekattest. Tabel 25. Nõuded ehitise jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivusele Ehitise klass TP1
VII kasutusviis garaaid. Tuletundlikkusena käsitatakse ehitise osa omadusi tulega kokku puutudes: 1) süttida; 2) eraldada soojust; 75 3) levitada tuld; 4) eraldada suitsu; 5) eraldada mürgiseid gaase; 6) eraldada põlevaid (kuumi) tilku. Tuletundlikkus määratakse ehitise osale lähtuvalt: 1) siseseinast; 2) laest ja katuslaest; 3) põrandast; 4) ehitisse paigaldatavate seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidest; 5) fluidumi transportimiseks mõeldud ehitise osast, nagu näiteks torustik või õhukanal; 6) välisseinast, 7) katusekattest. Tabel 25. Nõuded ehitise jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivusele Ehitise klass TP1 Põlemiskoormus MJ/m2 TP2 TP3
· (1) Tuletundlikkusena käesoleva määruse tähenduses käsitatakse ehitise osa omadusi tulega kokku puutudes: 1) süttida; 2) eraldada soojust; 3) levitada tuld; 4) eraldada suitsu; 5) eraldada mürgiseid gaase; 6) eraldada põlevaid (kuumi) tilku. · (2) Tuletundlikkus määratakse ehitise osale lähtuvalt: 1) siseseinast; 2) laest ja katuslaest; 3) põrandast; 4) ehitisse paigaldatavate seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidest; 5) fluidumi transportimiseks mõeldud ehitise osast, nagu näiteks torustik või õhukanal; 6) välisseinast; 7) katusekattest. · (3) Ehitise osad jaotatakse tuletundlikkusega seonduvalt järgmiselt: 1) A1 ehitise osa, mis ei ole tuletundlik; 2) A2 ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub eriti vähesel määral suitsu eraldumises; 3) B ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub
annaabi.ee 
