Botaanika 2 KT B 1. Epiderm: a) mis kudede hulka kuulub? b) kus paikneb? c) mis on epidermi ülesanne? a) kattekudede hulka b) primaarses kattekoes c) kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapniku puuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 2. Korgi e. peridermi ehitus. a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad? Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks?
Mis on nende peamine ül. taime elus? 1) klorenhüüm - fotosüntees 2) säilituspõhikude - variainete lagundamine 3) aerenhüüm - õhuga varustamine, toetamine (veetaimedel) 8. Millist põhikoe liiki esineb peamiselt vaid veetaimedel ja miks seda vaja on? Aerenhüümis, et saaks paremini toimuda gaasivahetus. 9. Millise koe spetsiifilises tüübis esineb kloroplaste? Põhikoe klorenhüümi rakud sisaldavad kloroplaste. 10.Märgi joonised erinevad koed ... 11.Millised kattekudede liigid on olemas? Epiderm, korkkude ja korp 12.Mille poolest epidermi rakud erinevad teiste kudede rakkudest? Epidermi rakud on tihti väga sopilised, et paremini üksteisega sobituda. Nad sisaldavad õhulõhesid, kus toimub vee- ja gaasivahetus. 13.Mille abil tagab epiderm oma kaitsefunktsiooni? - väliskeskkonna poole jääv rakukest on on paksem, kaetud vaha või kutiiniga, tihti esineb karvu. - sissaldab õhulõhesid, mille kaudu toimub vee ja gaasivahetus. 14
Jagunevad: a) tipmine meristeem b) vahemeristeem c) hajus meristeem Varte ja juurte jämenemine toimub juhtkimpudes asuva kambiumi tõttu. Rakkude pooldumisel ühes suunas puidu, teises niine rakud. Algkudedest tekivad kõik püsikoed! 2. Püsikoed spetsiifilise ehituse ja talitlusega koed. Need grupeeritakse koesüsteemideks vastavalt nende pidevusele läbi kogu taimekeha: a) Kattekudede süsteem N:epiderm- ühekihiline, katab taimeosi, temas on õhulõhed. b) Põhikudede süsteem N: parenhüüm mitmekihiline (sammaskude, kobekude), asub epidermi all. Seal paiknevad kloroplastid. c) Juhtkudede süsteem juhtkoerakud on kimpudes. *Ksüleemi e puidurakud transpordivad vett ja seal lahustunud mineraalaineid. Ksüleem koosneb torujatest rakkudest e trahheedest. Lühemaid rakke nim trahheiidideks
Tee kuseeritust soodustav toime aitab puhastada organismi toksiinidest ning väldib kuse- ja sapikivitõve arengut. Tee suur fluorisisaldus võimaldab teda kasutada kaariasevastase vahendina. Tee põletikuvastane ja haavu kinnikasvatav toime 5 Tees sisalduvate tanniinide tõttu on teel põletikuvastane, verejooksu peatav ja bakterivastane toime, mistõttu teda kasutatakse edukalt kattekudede kahjustuste ravimisel. Väga kange teega pestakse värskeid haavu. Tänu parkainetele osutab jook verejooksu peatavat ja desinfitseerivat toimet. Värske tõmmisega töödeldakse paranemata haavu ja haavandeid, et kiirendada nende kinnikasvamist. Eriliseks vahendiks mädanevate haavade puhul on roheline tee. Tee toimib sügavuti, mis võimaldab teda kasutada kompressidena põrutuste ja nihestuste korral. Tänu tee pehmele omadusele, on teda võimalik kasutada ka silmapõletike
soolalahustes. Globuliinid- moodustavad teise, albumiinidega tavaliselt kõrvuti esineva valkude alarühma. Neid leidub rohkesti vereseerumis, kudedes, organites ja kõigis kehavedelikes. Vees on nad peaaegu lahustumatud. Hästi lahustuvad nõrkades soolalahusetes. Proalamiinid- ja gluteliinid on spetsiifilised taimsed valgud. Neid leidub seemntes, viljades, lehtedes jne.Rohkesti sisaldavad proliini ja vähe lüsiini. Skleroproteiinid- on tüüpilsed tugi- ja kattekudede valgud. Lahustuvad halvasti vees ja soolalahustes. Vastupidavad fermentide toimele. Skleroproteiine iseloomustavad elastsus ja mehhaaniline vastupidavus. Toiduvalguna on nad vähe väärtuslkud. Liitvalgud ehk Proteiidid Liitvalgud koosnevad aminohappejääkidest jateistest orgaanilistest ainetest.Liitvalke iseloomustab suur bioloogiline aktiivsus, mida põhjustavad gprosteetilse rühma koostisesse kuuluvad komponendid:nukleiinhapped, pigmendid, metallid jt
lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite, milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49
lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite, milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49
muudavad fotoaktiivsete pigmentide,nt: klorofülli kaasabil, valgusenergia keemiliseks energiaks fototsünoos taimekooslus on taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavaheliste suhete ja nõudlustele keskkonna suhtes koaguleerumine kalgendumine kutiikula värvitu vahakiht taime kattekudede pinnal protoplasma on organismi raku elusaine, mis esineb tsütoplasma- ja karüoplasmana substraat toitekeskkond transpiratsioon vee auramine taimedest turgor taimeraku siserõhk vegetatsiooniperiood kasvamisperiood 1 Taimede eluks vajalikud tingimused 4 1.1 Valgus Valgus on roheliste taimede elus esmajärgulise tähtsusega tegur, sest valguseta ei toimu
annaabi.ee 
