tähelepanu ja abi. Niidiotsade otsimine ja vihjete kokku sobitamine, mis kulmineerusid teekonnaga New Yorki, panid noortele kaasa elama. Purjus Beni kommentaarid ja ootamatud hädakisad panid isegi naerma. Kuid mis kõige tähtsam, sõbrad said selle autosõidu jooksul kordades lähedasemaks ning avastasid iseennast ja oma võimeid. Samuti, nagu nägid kõik Margot erinevalt, olid nad nõus sellist katsumust ette võtma eri põhjustel. Quentin tegi seda puhtalt Margo pärast ja ta sai nüüd aru, kui väga teda armastab. Ben ja Radar läksid kaasa hoopis Quentini pärast, et temaga veel enne ära kolimist ja eri teedele asumist koos aega veeta. Lacey läks poistega seltsis, et oma parima sõbranna Margoga peale tülitsemist ära leppida. Angela oli Radari tüdruksõber ning nõustus talle toeks olema ja aitama Margot otsida. Ja kuigi kõigi eesmärgid olid erinevad, sujus koostöö hästi.
Mõnel pole aga midagi ega kedagi. Samas ei jää ta ootama nn saatuse abikätt. Tema tegutseb ise eesmärgi nimel, raskustest hoolimata ning saatust (olusid) kirumata. Ja veel üks ütlus saatuse ehk siis elu kohta igaüks on oma saatust väärt. Ma ei arva, et ükski inimene on teeninud selle, et ta sünnib raske haigusega või siis haigestub eluaja jooksul. Või seda, et jäädakse üksivanemaks abikaasa hukkumise või haiguse pärast. Aga pigem võtan seda kui katsumust elust sirge seljaga läbi tulla. Ju on siis need katsumused selleks, et keegi kõrvalt endast nõrgemat või teises olukorras märkaks, mis omakorda õpetab tähelepanelikumalt elusse kui kõige võimsamasse, aga samas ka kõige hapramasse austusega suhtuma. Kõiki katsumusi ei saa ega tohi ajada saatuse kaela, kurta raskuste üle ning halades oodata, mida saatus homme toob. Oma eluteed võiks seada Itaalia kirjaniku Alessandro Baricco üluse järgi: "Saatus pole ahelad, vaid tiivad."
Omamoodi siseheitlust pidas ka Lev Tolstoi romaani "Anna Karenina" nimitegelane, kes jäi truuks oma armastusele, mis talle hiljem ohtralt piina ning kannatusi põhjustas. Ka puhtad ja siirad tunded võivad muuta elu täielikult, kui inimese hingeseisund on olnud hell ning ootamatult on tehtud niivõrd saatuslik otsus.Õigel ajal ja sobivas kohas võib põhimõtetele kindlaks jäämine olla ideaalne, kuid mõnikord tähendab see ränka katsumust. Inimene on puhta südametunnistusega isetu kodanik, kuid ei sobi ühiskonda, kuna tema ideed ja vaated kuuluvad ehk mõnda teise sajandisse. Näiteks Timotheus von Bock (Jaan Krossi "Keisri hull"), kellele said tema ausus ning väärtushinnangud hukatuslikuks. Hakates vastu keisrile, teadis Timo täpselt, millega riskib - kõik oli eelnevalt läbi kaalutud. Mehel tuli teha valik ja ta tegi selle vastavalt oma vaadetele ning tõdedele. Edasine näitab, et
Tütred nautisid oma idüllilist elu ning tundus, et miski ei suuda seda rikkuda, kuni ühe päevani, mil kuningas jäi äkitselt raskelt haigeks. Vanal kuningal polnud enam palju elada ei jäänud ning ta pidi valima oma laste seast kuningriigi järgmise valitseja. Selleks, et välja selgitada, kellel tütardest on kuningannale vajalikud oskused, laskis kuningas Artur oma ümarlauarüütlitel ette valmistada kolm katsumust. Tütrest, kes läbib kõik katsumused veatult, saab riigi täieõiguslik valitseja. Samal ajal, kui tütred olid hõivatud omavahel võistlemisega, üritas kuningas leida viisi, kuidas ta saaks igavesti troonil püsida. Nimelt, kuningas ei uskunud, et ükski tütar sobiks tema raske tööga ülesehitatud kuningriiki valitsema ja juba pikemat aega otsis ta võimalust, kuidas rumalatest tütardest lahti saada. Ta oli oma plaani arutanud ka oma naisega ning
1) et ta läkitas oma poja (Medeia venna) Apsyrtose neile järele ja siis Medeia veel rääkis vennale, et tahab temaga kokku saada ja siis said kokku ja Iason lõi ta surnuks. 2) et kuningas tuli ise koos selle pojaga taga ajama ja siis Medeia surmas oma venna ja lõikas tükkideks ja viskas merre. Siis Aietes olevat peatunud, et oma poja tükid kokku korjata, aga sellega jäi Iasoni parvest maha. Siis veel paar katsumust, mingi ühel saarel oli mingi pronksmees, kellel aind üks koht oli haavatav ja siis Medeia saatis Hadese koerad kallale, muidu see oleks nende parve hävitand. Nüüd lõpuks jõudsid Kreekasse. Vahepeal oli siuke asi toimunud, et Pelias õhutas Iasoni isa enesetapule ja Iason tahtis kätte maksta ja pöördus Medeia poole. Siis Medeia tegi selle katlaga trikki, näitas, et kui sisse panna, siis tuleb noor välja ja siis Medeia meelitas
Peavad õppima eluraamatust endast. Ja see viimane kõige teravam katse peab kestma 15 aastat, mille käigus kindlasti murduvad ka mõned täiuslikuks peetud õpilased ja need, kes kadalipust läbi tulevad on 50. aastased ennastusaldavad, kained, ilma oma õpetlase edevusest ja relvastatud tarkusega. Neist peavad saama riigivalitsejad, automaatselt- ilma valimiste teeskluseta. Sest läbi kasvatuse ja katsete on juba valik tehtud ja silmas tuleb pidada, et kõigil oli võrdne võimalus seda katsumust alustada. Filosoofidel/valitsejatel ei tohi olla eraomandust, peale selle, mis tingimata vajalik, lukke ega riive ei tohi olla ustel, palka saab kodanikelt ainult niipalju, et kaetud saaks väljaminekud (kätte raha ei jää, sel juhul), söövad ühiselt ja elavad ühiselt, neid tiivustab au ja rühmale ning riigile vajalik olemise tunne, nad on vabatahtlikult nõustunud materiaalselt piiratud karjääriga, neil ei ole naisi (perekond on egoistlik ühendus, mis takistab
kodulinna Ateenasse, kus ta suuremeelselt vastu võeti. Ateenas õppis Herakles Theuselt küll seda, et kangelase kohustus on olla tugev ja vastupidav, kuid talle oli vastuvõetamatu see, et talle andestati oma pere rüvetamine ilma mingisuguse lunastustööta. Tema arvates oleksid pidanud kõik talle needes selja pöörama. Murtud Herakles lahkus Ateenast ning läks nõu küsima Delfi oraaklilt. Oraakel nõustus, et Herakles vajab hingepuhastuseks kohutavat katsumust - vaid see lunastaks veretöö. Oraakel soovitas Heraklese astuda kaheteistkümneks aastaks oma nõbu, Mükeene valitseja Eurystheuse, teenistusse. See pidi tooma valule leevenduse. Erinevad müüdid räägivad ka sellest, et Herakles astus Eurystheuse teenistusse isa, kuna Zeus oli tema verre `sisse kodeerinud' nõude saada Mükeene valitsejaks. Esmasündinud Eurystheus oli sealjuures trooni loovutamisega päri, kuid seadis nõudeks, et esmalt peab
Posi kohta öeldakse, et ta on perekonna lotus ning talle ennustatakse ,,Sa jõuad kaugele,,. Fortunato on tõepoolest väga osav ja taibukas, eelkõige aga arvestav. Noor Fortunato soojendab end päikesepaistel, ootab ise ja unistab pühapäevasest sõidust linna onu juurde, sest seal ootavad teda kingitused-tsivilisatsiooni hüved. Isa ja poja püüdlused hakkavad lahknema, esialgu küll vaid pisiasjades. Siis aga kostavad lasud, mis ennustavad pojale otsustavat katsumust, isale aga tähtsa valiku tegemist. Haavatud bandit Gianetto Sanpiero palub Falconel majast varju: teda ajavad taga valitsuse kütid(kollased kraed). On selge, et kui Mateo oleks olnud kodus, oleks ta pikemalt mõtlemata Gianetto ära peitnud, ähtudes külalislahkuse seadusest. Poe gaga kaupleb: ,,Mis annad mulle kui su peidan?'' Ta ei naerata mitte külalisele vaid viiefrangilist münti nähes. See tasu eest peidab Fortunato röövli kuid katse teenida