21.Miks oli Murumuna oma sakste juurest ära tulnud? 22.Kuidas käitub Murumuna Lutsude juures? 23.Mida õpetasid Murumuna ja Peep Andresele? 24.Koolmeister käis jõulude ajal vaestemajas kinke jagamas ja nägi sealset rasket olukorda. Mida ta lubas Ludvig Silbe heaks teha? 25.Mis sai hõbeseeklist, mille Andres andis Ludvig Silbe emale? 26.Mida otsustas Andres pärast vaestemajas käimist? 27.Mida arvas virmaliste kohta Murumuna? 28.Mida küsiti õpilastelt, kui käidi koole katsumas? Kuidas jäädi rahule? 29.Mida tahtis Eedi isa kinkida Murumunale ema ravimise eest? 30.Seleta, mis oli koolis häbipink.
ja nõiad, kuller, Sarvik-taat, Soome sepp, põrgupiigad, Kalevipoja vennad. Vetevaimu ja Sarvik-taati tahetakse koguaeg tüssata, nendesse ei suhtuta hästi. Nagu ka sortsidesse ja nõidadesse. Soome tuuslargi saab tuuseldada. Üldiselt aga on suhted sõbralikud. M: Ormandama - veriseks hõõruma (näiteks rakmetega) K: Küll käib see Kalevipoeg Soomes, Pihkvas, Viljandimaal ja Lindanise all. Isegi siinsamas, Assamallas, käis kange mees võõra väega jõudu katsumas. A: Tegevus toimub ammustel aegadel. Päris täpset ajajärku ei saa ütelda. Aastaajaks arvan ma olevat suve, või sellist soojemat aega. Kuigi ajastus kui selline tundub väga imelik. Et peks olema ka sellist külmema aja kirjeldust, aga mina vähemalt ei märganud. T: Soome tuuslar käib Lindat röövimas, kuid see luhtub. Linda pojad, kolm venda, lähevad mööda laia ilma ema kadumise põhjust otsima. Noorim neist, Kalevipoeg, leiab süüdlase Soomest ja
Noor Andres hakkab tööle 14. aastaselt, vanem Andres pöördub Piibli poole õigust otsima, kellegi teisega ta rääkida ei saa, nad on talle võõrad ja ta arvab, et teda ei mõisteta. Joosepi ja Liisi vahel tekib armastus. XXXIII Noor Andres töötab, Indrekule meeldib see, sest ta saab nii olla karjas,kalal, linde jälgimas, sest seal ta on vaba.Ning Ants on temaga kaasas. Noorel Andresel on pühapäevad vabad aga ta käib kirikus või niisama küla peal rammu katsumas. Riia ja Indreku vahelised pinged, kuna Riia lasi oma kassil ära süüa Indreku leitud linnupojad. XXXIV Maril sündisid Kadri ja Tiiu, Orul sündis Jüri. Liisi ja Joosep varrude ajal koos, Joosep pääses kroonust. Lastel on jõuluõhtu, Joosep viis kõik Mäe reega sõitma ja võttis kodunt aisakellad,mis oli kallid ja nii olid kõik lapsed õnnelikud, et saavad kui rikkad ja austatud aisakelladega sõita rees.
• 1865 avaldas raamatu “Das Steinalter der Ostseeprovinzen”, mida võib lugeda esimeseks teaduslikuks Eesti arheoloogia käsitluseks • Järgmine juhtiv uurija – ajalooprofessor Richard Hausmann (1842–1918) keskendus eelkõige raua- ja keskajale Eesti muinasuurimise algus • Jaan Jung (1835–1900) • Abja koolmeister • Põhitöö: suuliste teadete koon-damine Eesti kinnismälestiste (ja pühapaikade) kohta • Käis ka ise muistiseid “katsumas” (proovikaevamised) • Populaarne kirjutaja, arheoloogia-alane tähtsaim töö “Muinasaja teadus Eestlaste maalt” (1. 1899, 2. 1898, 3. 1910) – sisuliselt esimene Eesti muististe süstemaatiline register Esimesed Eesti kutselised arheoloogid • Aarne Michaël Tallgren (1885–1945) Tartu Ülikooli esimene arheoloogia-professor (1920–23) Esimene kinnismuististe registree-rimine (kihelkonnakirjeldused)
vana maja kurdab, et tema ahjudes ei põle enam tuli (,,Mahajäetud maja"). Luuletuses ,,Minu laul" paneb laps laulu sisse oma pere ja soovid. Õnnestunud on traditsioonilist unelaulutüüpi luuletus ,,Unelaul". Täiskasvanuid kõnetavad luuletused sisaldavad nukrat optimismi, mis annab Vilepi loomingule sügavama mõõtme. Sellisteks luuletusteks on näiteks luuletus ,,Pööningul", milles ema käib pööningul vanu asju katsumas ja nukrutsemas; luuletuses ,,Vanaema jutud" koob vanaema ,,mustritesse palve / minu mälestuste sisse / suve keset talve". Luulekogu teemad ei piirdu vaid inimestevaheliste suhetega: loodusest jutustavad luuletused ,,Sügisel" ja ,,Lumikelluke ja külmataat". Loomariigist on esindatud ämblik ja kärbes luuletuses ,,Albert ja Berta", tülitsevad kass ja koer luuletuses ,,Üks tüli" ning mutid ja rebane luuletuses ,,Mutionude vaidlus". Kui rebane välja arvata, siis esindab
annaabi.ee 
