1-2 ml heksaaniga, et saada 10 ml filtraati (Lahus 1). Seejärel lisatakse samasse võrdlusandmetega. Katse käigus saadi klorofüll a maksimaalseks lainepikkuseks portselankaussi 4 ml atsetooni, hõõrutakse uhmrinuiaga 1 minuti jooksul. Lastakse (kõrgeim piik) 430,50 nm. Võrdlusmaterjalist nähtub, et klorofüll a absorbeerib settida ja filtritakse läbi sama paberfiltri teise väikesesse mensuuri. Sama korratakse valgust lainepikkusel 662 nm, mis langeb täpselt kokku katsetulemusega 662 nm. veel 2 korda à 4 ml atsetooniga ja lõpuks veel 2-3 ml atsetooniga, et saada ca 10 ml Kuna katsetulemuste spektrilt on näha ühte piiki 475 nm juures, siis võib järeldada, et filtraati (Lahus 2). Spektrofotomeetril võetakse lainepikkus vahemikus 350-750 nm lahusesse oli jäänud karotinoide. Katsetest saadud tulemuste ja võrdlusandmetest algul nulljoon heksaaniga ja seejärel Lahus 1 spekter heksaani suhtes. Sama lähtuvate tulemuste võrdlus:
Aine Molaarmass g/mol Etaanhape 60 Etanool 46 Etüületanaat 88,1 Vesi 18 NaOH 40 HCl 36,5 Tabel 2. Ainete molaarmassid Katsevea arvutus Kirjanduse andmetel peaks antud reaktsiooni tasakaalukonstandi väärtus toatemperatuuril olema K=4. K ' 100% 12,326 100% Sellisel juhul on erinevus katsetulemusega lausa x = = 308,15% . K 4 Ühest allikast leidsin siiski ka veidi erinevaid tasakaalukonstandi väärtusi: K55°C=6,68 ja K65°C=5,51, mis erinevad katseandmete põhjal arvutatud tulemusest vastavalt 184,5% ja 223,7%. Järeldused tööst Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx=12,326
Etanool - - 0,0275 0,0275 Etüületanaat 0,050 0,0225 - 0,0225 Vesi 0,2598 0,0275 - 0,2323 Katsevea arvutus Kirjanduse andmetel peaks antud reaktsiooni tasakaalukonstandi väärtus toatemperatuuril olema K=4. K 100% 4 100% Sellisel juhul on erinevus katsetulemusega = = 57,88% . K 'x 6,911 Teoreetilise tasakaalukonstandi suuruseks sain 13,40. Minu leitud tasakaalukonstant erineb sellest 6,911*100/13,4=51,57% Järeldused tööst Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx=6,911. Kirjanduse andmetega võrreldes ilmneb, et erinevus arvutatud suurusega on 58%,
Etüületanaat 0,04 0,0219 - 0,0181 Vesi 0,252 0,0219 - 0,2301 Tabel 2. Ainete mooli hulk Katsevea arvutus Kirjanduse andmetel peaks antud reaktsiooni tasakaalukonstandi väärtus toatemperatuuril olema K=4,75.(t=25C) K ' x 100% 5,02 100% Sellisel juhul on erinevus katsetulemusega lausa 105,7% . K 4,75 Järeldused tööst Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx= 5,02. Kirjanduse andmetega võrreldes ilmneb, et erinevus arvutatud suurusega on märkimisväärne -- kuni 105,7%.
ga leppimaks. Kui määramatus on esitatud suuremal usaldusnivool kui 68 %, siis nimetatakse määramatust laiendmääramatuseks ja selle tähisena kasutatakse U. Suuremat usaldusnivood tähistab ka suurem täht. Kõrgema usaldusnivoo saamiseks tuleb määramatust suurendada, korrutades seda sobiva kons- tandiga. Suurem määramatus hõlmab rohkem joonise 1 paremal poolel toodud kõverast, tõstes nii tõenäosust, et tõeline väärtus ühtib määramatuse piires katsetulemusega. B-tüüpi määrama- tust tuleb korrutada arvuga 2, et saada määramatust 95 % usaldusnivool. Statistilise määrama- tusega 95 % usaldusnivool on lugu aga keerulisem. Nimelt tuleb A-tüüpi määramatust korrutada Studenti kordajaga t, mille väärtus sõltub korduskatsete arvust. Tabel 1: Studenti kordajad t 95 % usaldusnivool n (katsete arv) 2 4 6 11 ∞ t (Studenti kordaja) 12,7 3,2 2,6 2,2 2,0
MLT 6004 Kvantmehhaanika 3 Keha kuumutamisel kasvab ioonide võnkumise tulemusena tekkinud EM kiirguse sagedus. Iga keha kiirgab lakkamatult ning samal ajal ka neelab soojuskiirgust. Absoluutselt must keha neelavad absoluutselt kogu neile langeva kiirguse. Planck kasutas oma hüpoteesis ning tuletas musta keha kiirgusvõime valemi, mis oli täielikus kooskõlas katsetulemustega. Teooria võrdlusest katsetulemusega leidis ta, et võrdetegur h peab valemis (1) olema võrdne 6,6·10-34 J·s. Aatomite energeetiline seisund saab olla vaid diskreetne aatomitel võib olla ainult selline energiahulk, mis sisaldab täisarvu elementaarseid energiaportsione h. 3. Milles seisneb fotoefekti mõistatus? Fotoefekti põhiline seaduspärasus fotoelektronide energia ei sõltu kiirgusvoo intensiivsusest, vaid kiirguse sagedusest näitab, et antud juhul ei allu ka
annaabi.ee 
