............................................................................12 Orgaaniline arhitektuur.............................................................................................................14 Tartu loodusmaja...................................................................................................................14 Uusfunktsionalism....................................................................................................................16 Laeva katsesovhoosi keskus..................................................................................................16 Postmodernism..........................................................................................................................19 Venna maja............................................................................................................................19 Kaasaja näide.................................................................................................
lähtus reljeefist, haljastusest ja veekogudest, sobitades hoone nendega ühte. Kui oli võimalik, ei võetud tema objektide ehitusel maha ühtegi puud. Pormeister on kirjutanud: ,, Pean arhitektuuri sidumist loodusega ning ehitiste inimsõbralikke masse ja mõõtmeid projekteerimisel äärmiselt oluliseks. Ilma sügava ruumilise tunnetuse ei sünni head ehitist." Uusfunktsionalism Laeva katsesovhoosi keskus Laeva katsesovhoosi keskus projekteeriti 1976-1977 aastatel ja valmis 1980. aastal arhitekt Toomas Reinu poolt. Laeva keskusehoone paikneb Laeva külas Ankru tänaval. Asukoha reljeef laskub põhja ja loode suunas, mistõttu on hoonel oma asukohas küllaltki domineeriv positsioon. Keskusehoone lähudeses on loodes eramajad ning kagus ja lõunas tüüpprojektide järgi ehitatud kortermajad. Hoone on tühi ja seetõttu on ka maja ümber võsastunud haljastus. Hoonest läände jääb parkmets
a NSV Liidu riikliku preemia. 17. 1966-1969 Büroo- ja eluhoone Pärnus Täiesti erandlik Pormeistri loomingus. Ainus tänavafronti sobitatud linnamaja. Tänavajoonega haakub hoone majaesise tugimüüri ja madala muruterassi abil. Maja koosneb büroo-ja elamuplokist, mille vahele jääb kitsas sisehoov. 1960.aastatel võttis Pormeister osa mitmetest arhitektuuri ja planeermiskonkursidest saavutades hulgaliselt auhinnalisi kohti. Koos Sepmanniga oldi võidukad Viljandi Katsesovhoosi Päri asula planeerimise ja hoonestamise konkursil. Pormeister pidas suurepäraseks võimalust, kus terve maa-asula on ühe arhitekti kujundatud, et ei tekiks käekirjade sobimatust. 4 Ajastule iseloomulikult jäi väga palju projekte riiulile. 18. 1968-1970 Päri keskusehoone Pormeistri majad hakkasid järkjärgult muutuma ekspressiivsemaks ja skulpuraalsemaks. 1960. ja 1970
alguse ning avati mõlemale poole kiriku peasissekäigu ust seinale paigaldatud mälestustahvlid. (Lisa 5) Esimese toetusraha kiriku taastamiseks kogusid Austraalias elavad eesti sõjaveteranid. Ekspertiisi hinnangul oli pühakoja taastamiseks vaja 18,7 miljonit Eesti krooni. 1991. aastal taastas siseministeeriumi Remondi- ja Ehitusvalitsuse ehitusbrigaad kiriku müürid, millele nüüd sai toestada katuse konstruktsioonid. Järgmisel, 1992. aastal valmistas tollane Vändra katsesovhoosi ehitusbrigaad hoonele katusekandjad. 1993. aastal tõsteti paika tornikiiver ja kaeti katus vaskplekiga ning pandi ette aknad ja uksed. Sama aasta 1. ja 2. mail peeti Tori kiriku päevi, kuhu saabunud Rootsi Uppsala Eesti kogudus tõi kingituseks korjanduse teel saadud raha eest Sigtunas valatud 150 kg kaalunud tornikella, millel oli eestikeelne tekst "Õdedelt ja vendadelt". Selle kella õnnistas Välis Eesti kiriku peapiiskop Udo Petersoo Torontost. 1994
seetõttu, et Eestis on hinnad kõrgemad kui mujal Nõukogude Liidus. Tartu piimakombinaadi direktor Arvi Soll ei taha Jõgeva maakonnaga lepinguid sõlmida (Poliitikaosakond: 1991). Oli väga suur kaubapuudus, NSV Liit lagunes ja kaupa ei toodetud piisavalt, seetõttu oli sellest puudus. 4 78. 1. juulist on Jõgeva põlluameti juhataja ja ühtlasi abimaavanem Ilmar Tupits. ,,Olin 1975. aastal Jõgeva katsesovhoosi osakonnajuhataja, seemnekasvatuse peaagronoom ja tootmisdirektor." (Lukas: 1991). Ametisse asus noor ja asjalik spetsialist, kes tegi hiljem karjääri ka ministeeriumis. Olukord ei jõudnud väga paraneda, sest ta oli ametis lühikest aega. Sel ajal olid põllumajanduses langusaeg. 79. Kaarina valla noorsookomisjon on kaalunud võimalust ühendada vajalikku kasulikuga: Kaarina noorte tööpuudust Jõgevamaa abistamisega. Noored kaarinalased võiksid endi
annaabi.ee 
