Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. Töövahendid Pendel, sekundimõõtja, mõõdulint. Töö teoreetilised alused ja katseskeem Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A). Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: l T 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt: 4 2l
Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Labortöö pealkiri: Allikad, juhtmed, kaitsmed Labortöö tehtud: Juhendaja: Lauri Kütt 1. Elektromotoorjõuallikate tunnusjooned Töö eesmärk. 1. Tutvumine erinevate alalisvoolu allikatega 2. Alalisvooluallikate parameetrite ning ragendamisega tutvumine 3. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine Katseskeem: Valemid: Sisetakistus = U1-U2/I2-I1 Elektromotoorjõud = max. allika klemmipinge Võimsus sisetakistuses= Pkogu Pväljund Allika võimsus = Elektromotoorjõud* Koormusvool Väljundvõimsus = Koormusvool * U Tabel Katseandmed ja arvutustulemused Koormusvoo Allika Ra Pväljund Allikas Koormus E [V] Pallikas[W] Psisetakistus[W]
4 Paindekatse Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 27.03.18 Tallinn 2018 1. Töö eesmärk: Võrrelda terastala koormamisel tekkivaid siirdeid ja pingeid arvutuslike väärtustega. 2. Kasutatud tööriistad: · Tensoandurid 4tk · Mõõtekell · Paindekatse masin (universaalkatsemasin) 3. Katseskeem Joonis 1. Katseskeem 4. Saadud andmed 4.1. Kesklõike siire Tabel 1. Kesklõike siire Kesklõike siire Jrk. Algkoormus Jõud F Mõõteindikaato katseline arvutuslik nr. ri lugem w(M) w(Q) w kgf kN mm
1. Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus 1.1. Töö eesmärk Tutvumine erinevate alalisvooluallikatega. Alalisvooluallikate parameetrite ning rakendamisega tutvumine. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine. 1.2. Katseskeem Joonis 1. Elektromotoorjõu allikate tunnusjoonte parameetrite määramine (+mõõteriistad), komponendid punktiiriga 1.3. Katse tulemused Tabel 1. Allikate U I tunnusjoonte määramise katse tulemused Allika Koormus- klemmipinge [V] Märkused Allikas Koormus vool [A]
LABORATOORNE TÖÖ 2 Raskuskiirendus Õppeaines: füüsika Transpordi teaduskond Õpperühm: EA-11 B2 Üliõpilased: Risto Kägo Kristjan Kütt Kalmer Laine Kalmer Lastik Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. Töövahendid Pendel, sekundimõõtja, mõõdulint. Töö teoreetilised alused ja katseskeem Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A). Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: l T = 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt: 4 2l g= 2
LABORATOORNE TÖÖ 2 Raskuskiirendus Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11b Üliõpilased: Rait Land Raido Leemet Kaupo Kõrm Mikk Lohuväli Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtja, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused ja katseskeem Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A). Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: l T = 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt: 4 2l g=
2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. Kondensaatori laadimisprotsess Kondensaatori laadimisprotsess Töö eesmärk. 1. Tutvuda kondensaatori kasutamisega elektriahelates. 2. Kondensaatori laadimisprotsessi täpsem uurimine. 3. Ahela RC-ajakonstandi määramine. Katsetamine. 1. Koostada joonisel 1 kujutatud katseskeem. Toiteallikana kasutada fikseeritud pingega alalistoiteallikaid (nimipingega 5 V või 12 V). Ahelas olevad takisti ja kondensaatori annab õppejõud. Joonis 1. Katseskeem. 2. Fikseerida kondensaatori laadimisprotsessil laadimisprotsessis pinge- ja vooluväärtused, kasutades ostsilloskoopi; voolu mõõtmiseks kasutada väikese takistusega sunti, millelt mõõdetakse pinget. 3. Korrata katset (punktid 2 ning 3) kokku 5 korral
Töös kasutatakse kahte takistit, mille takistused erinevad teineteisest suurusjärgu võrra. Rakendatakse nn. volt-amper-meetodit, mis võimaldab arvutada takistuse väärtuse mõõteriistade näitude põhjal. Takistuse täpse väärtuse arvutamiseks pinge ja voolu kaudu peab teadma voltmeetri ja ampermeetri sisetakistusi kasutatud mõõtepiirkondade puhul. Takistust mõõdetakse lisaks ka otseste takistuse mõõtmise mõõteriistadega takistussillaga ning multimeetriga (testriga). 2. Katseskeem 3. Kasutatud mõõteriistade parameetrid Voltmeeter: sisetakistuse väärtused mõõtepiirkond 7,5 V 83,3 mõõtepiirkond 15 V 166,7 Ampermeeter: sisetakistuste väärtused mõõtepiirkond 200 mA 1,3 mõõtepiirkond 100 mA 5 mõõtepiirkond 50 mA 20 4. Katsetulemused Tabel 1 Katsetulemused Jr Mõõ- Pinge U Vool I Takistussild Tester Lüliti k
Pool 162 15 1.5 40 96.2 16.44 94.8 31. 0.302 101. 0.1 80.2 0 6 2 9 7 Konde lõpmatu 15 0.9 0 153.1 0 153.1 16. 0.488 196. 0 90 n 0 8 2 6 saator Joonis 2. Katseskeem jadalülituse ja pingeresonantsi uurimiseks Tabel 2. Takistite jadalülitus Kats Mõõdetud Arvutatud e U I P Ur UL U z rvr x Ux Ur C L L nr. V A W V V V V V 1. 15 1.2 18 12 12 87 117 114 27 28 121 1708 169 0.97 13
Uuritakse põhjusteguri (seletava ehk sõltumatu muutuja) muutumise mõju tagajärgtegurile (seletatavale ehk sõltuvale muutujale). Uurimuse eesmärk on tõestada oletatav kasuaalsuhe kahe nähtuse vahel. Eksperimentaalses uurimuses võib eristada nii muutuja- (millised muutujad on uurija eristanud ja kuidas need katse käigus esile tulevad) kui ka katseskeemi (milliseid rühmi uurija on moodustanud korraldamaks mõjutuste uurimiseks mõõtmisi). Katseskeem näitab, mida katse käigus tehakse. Rühm, kus esineb mingi sõltumatu muutuja variatsioon, nimetatakse katserühmadeks ja rühmi, mida katse teel ei mõjutata, kontrollrühmadeks. Eksperimendi peaeesmärgiks on kahandada kõrvaliste, kontrollimatute tegurite mõju sõltuvale muutujale ja sellega parandada uurimuse valiidsust. Kõik tegurid, mis võivad sõltumatut muutujat mõjutada, peavad olema kontrollitud. On olemas eelkatselised, näivkatselised ehk ,,ehtsad" ja
peaaegu ühesugused, mittetäieliku korral südamik on tunduvalt väiksemate tugevuse, kõvaduse ja sitkuse omadustega. Mida suurem on detaili ristlõige ja nõutavad omadused, seda suurema tähtsuse omab selleks valitud terase läbikarastuvus. Seepärast läbikarastuvus on üks tähtsamatest kriteeriumitest, mida tuleb arvestada terase valikul koos selle mehaaniliste omadustega, tehnoloogilisuse ja hinnaga. Standartne katseskeem läbikarastuvuse määramiseks otskarasuse meetod, on toodud joonisel. On ilmne, et sellisel jahutamisel teimiku alumine ots saab maksimaalse kõvaduse, mis väheneb otsast kaugenemisel, suurema läbikarastuvusega terasel kõvadus langeb sujuvalt, väiksema korral järsult. D kr leidmiseks tuleb määrata teimiku poolmartensiitstruktuuri (50 %martensiiti + 50 %laguprodukte) kaugust jahutatatud otsast L50.
sõltumatuteks muutujateks. Seega ei ole need muutujad EX otsese kontrolli all. Selliste KVE tegemise tingib sageli paratamatus, ja sageli ka eetika -kuna mõningate muutujate varieerimine EX poolt oleks sobimatu, et mitte öelda võimatu (eriti kliinilise psühholoogia valdkonnas). KVE sisemist valiidsust ohustavad seetõttu mitmed kõrvalised allikad, mille mõju on raske, kuid sageli siiski võimalik kontrollida. Kui laborat. E-s on katseskeem A-B-A tüüpi (st. vaatlus-mõjustus-vaatlus), siis KVE puhul näib olukord olevat sarnane, kuna siin on "vaatlus-välismõju-vaatlus". Siiski ei ole see täpselt sama, kuna EX poolse kontrolli puudumise tõttu ei saa KVE korral taastada algolukorda, nii nagu see oli (teatud piirini) võimalik) small-N -eksperimendis, kus oli B-lt üleminek A-le tagasi mõjustuse äravõtmisega. Põhjused: a) KVE-s puudub EX poolne kontroll; b) KVE puhul esinevad sageli väga pikaajalised ülekandeefektid.
annaabi.ee 
