Seejärel aga nendest selline sujuv kõver läbi tõmmata, mis oleks kõige lähemal katsepunktidele ja läbiks samas kõiki usaldusalasid. Joonis 7. Katsepunktide lähendamine sujuva kõveraga. Joonisel 7 esitatud lähenduskõvera mingi punkti A ordinaadi määramatuse leidmiseks fikseeritakse tema abstsiss (näiteks xA) ja mõõdetakse punkti A ümbruses sümmeetriliselt asetseva n katsepunkti kõrvalekalded lähendussirgest y-telje sihis yi yi . Siin on y i katsepunkti ordinaat kohal xi ja y i lähendussirgel oleva punkti ordinaat sama xi kohal. Fikseeritud abstsissi x A määramatus loetakse võrdseks nulliga, teise koordinaadi y A A- tüüpi laiendmääramatus U A ( y A ) arvutatakse aga valemiga (eeldades, et hälbed yi yi on jaotunud normaalselt): n
n ( n−1 ) t n−2, β =2,8 n= 6, UA(lB)= 2,8 √ 2 2 2 2 2 2 (0,00001) +( 0,00001) +(0,00001) +(0,00001) +(0,00002) +( 0,000015) 6·4 = 2,8 √ 3,8542· 10−11=¿ 0,17·10-4 m Punktile A kõige lähema katsepunkti ordinaadi B-tüüpi laiendmääramatus (usaldusnivool 0,95) on 0,02 mm. Seega: UB(lA)= 0,02·10-3 m Punktile B kõige lähema katsepunkti ordinaadi B-tüüpi laiendmääramatus (usaldusnivool 0,95) on 0,013 mm. Seega: UB(lB)= 0,013·10-3 m l 2 2 Uc(lA) U ( ¿¿ A)+U B (l A ) = A √ 0,0000132+ 0,000022 = 0,239·10-4 √¿ l 2 2 Uc(lB) U ( ¿¿ B)+U B (l B ) =
35 0,195 0,5705 0,0000089 45 0,22 0,6436 0,0000121 65 0,39 1,1409 0,0000145 85 0,635 1,8577 0,0000177 1.3 Dünaamiline karakteristik 1.3.1 Töökäik Valime staatilise karakteristiku ühe katsepunkti (rotameetri näit 65) ja määrame iga 30 sekundi järel nivoo kõrguse parempoolses anumas kuni tasakaalunivoo saabumiseni. Seejärel koostame vastava graafiku. Dünaamiline karakteristik süsteemi väljundi sõltuvus sisendist ja ajast mittetasakaalses olekus. 1.3.2 Katseandmed Aeg, s Nivoo muutus, m Aeg, s Nivoo muutus, m 0 0 450 0,13 30
külmumistemperatuur (vt graafikuid). Paralleelkatseks võetakse katseklaas lahustiga jahutist välja, soojendatakse käes kuni kristallid on sulanud (soojaks mitte lasta!) ja alustatakse kohe uut määramist. Katseid korratakse, kuni tulemused ei erine üle 0,01 kraadi (piiratud aja tingimustes mõõdetakse 2 korda). Mõõtmist (arvutiprogrammi tööd) vahepeal ei seisata. Üles märgitakse ligikaudne külmumistemperatuur ja temperatuurihüppe aeg (katsepunkti number), et see hiljem andmetest kergemini üles leida. Edasi määratakse uuritava aine lahuse külmumistemperatuur. Uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahus saadakse praktikumi juhendajalt või valmistatakse ise kaalumise teel lihvkorgiga suletavasse kolbi. Lahusti kaalutakse tehnilistel kaaludel täpsusega 0,01 g, uuritav aine sõltuvalt kontsentratsioonist kas analüütilistel või tehnilistel kaaludel.
Paralleelkatseks võetakse katseklaas lahustiga jahutist välja, soojendatakse käes kuni kristallid on sulanud (soojaks mitte lasta!) ja alustatakse kohe uut määramist. Katseid korratakse, kuni tulemused ei erine üle 0,01 kraadi (piiratud aja tingimustes mõõdetakse 2 korda). Mõõtmist (arvutiprogrammi tööd) vahepeal ei seisata. Üles märgitakse ligikaudne külmumistemperatuur ja temperatuurihüppe aeg (katsepunkti number), et see hiljem andmetest kergemini üles leida. Edasi määratakse uuritava aine lahuse külmumistemperatuur. Uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahus saadakse praktikumi juhendajalt või valmistatakse ise kaalumise teel lihvkorgiga suletavasse kolbi. Lahusti kaalutakse tehnilistel kaaludel täpsusega 0,01 g, uuritav aine sõltuvalt kontsentratsioonist kas analüütilistel või tehnilistel kaaludel.
Vearist kirjeldab graafikul oleva punkti määramatust. Joonisel 2 on vearistide alumine serv mag- netvoo väärtuse Φ − U C Φ juures ja ülemine väärtuse Φ + U C Φ juures. Kui samal joonisel tuleks näidata ka voolutugevuse määramatust, siis tuleks lisada horisontaalsed vearistid voolutugevuse tarvis. Katses mõõdetud punkte ei või omavahel joonega ühendada (väga aktiivselt pakub sellist või- malust näiteks Excel), sest pole teada, kuidas muutub mõõdetud suurus kahe katsepunkti vahel. 17 Äkki on sõltuvuseks siinusfunktsioon ja kõik tulemused mõõdeti sinusoidi maksimumis? Pideva joonega võib kujutada vaid funktsioone, sest nende väärtusi saab leida igas graafiku punktis. 5.1 Lineaarse sõltuvuse regressioonsirge Katsepunkte läbiva regressioonsirge võrrandi arvutamine kompuutri abita on tülikas, seepärast seda siin ei puudutagi
. . A B Joonis 24. Lähenduskõvera leidmine. A) punktist punkti kõver B) eksponentsiaalne sõltuvus. 10.2. Määramatuse ristide lisamine katsepunktidele Määramatuse väärtuse kandmiseks graafikule joonistame läbi iga katsepunkti horisontaalse lõigu [x u(x), x + u(x)] ja vertikaalse lõigu [y u(y), y + u(y)] (vaata joonis 25). Need lõigud moodustavad määramatuse risti. y + u(y) y y u(y) x u(x) x x + u(x) Joonis 25. Määramatuse rist. 40 Mõõtmisteooria alused 10.3. Teoreetilise mudeli kontrollimine
Raud 12,2 12,2 Tulemusi esitatakse sageli graafikutena, milleks on koordinaadistikul funktsionaalset sõltuvust näitav joon. Graafik on näitlikum kui tabel ja lubab kindlaks teha ka mingeid olulisi parameetreid (näiteks maksimumi). Graafikule kantakse katsepunktid koos määramatuse või vearistidega. Määramatuse ristid või vearistid on kaks ristuvat lõiku graafikul katsepunkti asukohas, mis näitavad, kui suur on vastavas punktis vastavalt x- ja y-teljele kantud suuruse määramatused. Kõver läbi katsepunktide tõmmatakse käsitsi või kasutatakse vastavaid arvutiprogramme. Joon peab olema sile ja läbima kõiki veariste, aga mitte katsepunkte. Kui graafikule kantakse ka teoreetiliselt arvutatud kõver, siis seal ei märgita arvutatud punkte. Teoreetilise kõvera kokkulangemine eksperimendi punktidega määramatuse ristide täpsusega
o. joonkiirusega 2,2 m/s. Kambrisse 6 valati 1,5 l destilleeritud vett ja 940 g abrasiivosakesi (SiO2). Abrasiivosakeste suurus oli 0,1...0,3 mm. Osakesed, mis hõljuvad vedelikus haaratakse katsekeha ja terasketta vahelisse pilusse. Surve mõjul enamik abrasiivteri puruneb väiksemateks kildudeks. Läbitud teed pikkus määrati pööretelugeja abil ja moodustas 260 m. Katsekeha kaaluti enne ja pärast katsetamist täpsusega 0,1 mg. Igas katsepunkti kohta katsetati vähemalt 3 katsekeha. Enne katsetamist katsekeha lihviti teemantkäial teralisusega 100/63. 1.2. WC-Co kermiste abrasiivkulumine WC-Co kermiste abrasiivkulumist mitmesugustes tingimustes on uuritud ja leitud, et kõvasulamite kulumine sõltub WC ja Co suhtest ja karbiidterade suurusest. Koobalti sisalduse ja karbiidterade suuruse suurenedes kulumiskindlus langeb. On näidatud, et ülipeenema struktuuriga kermised 2-10 korda suurema kulumiskindlusega
annaabi.ee 
