Nii inimene kui ka arvuti salvestab informatsiooni nagu raamatukogu. Info on kataloogidesse jaotatud. Mõlemal operatiiv- ja püsimälu. 9) Millistest protsessidest mälu koosneb? Kuidas nendest oleneb mälu tulemuslikkus? · Meeldejätmine : · Säilitamine : · Reprodutseerimine : Et asjad tuleks meelde on vaja kõiki neid kolme etappi. 10) Kirjeldage mälu uurimise meetodite üldiseid printsiipe ja tooge konkreetseid näiteid. Millise katseprotseduuri alla sobituksid tunnikontrollid, mida teiega iga seminari alguses läbi viiakse? 11) Kuidas toimub unustamine? Kirjeldage unustamiskõverat tuues näiteid erinevatest kontekstidest. Mille poolest on unustamine kasulik/kahjulik? 12) Mis on kaksikjälje hüpotees ja kuidas see seostub unustamisega? Liiga palju informatsiooni on halb, ei suuda vajalikku ülesse leida. Vähe tähtis kaob. Halb on see, et vahest võib ka midagi vajalikku ununeda.
Pikaajaline mälu vajab uute valkude tootmist, lühiajaline mitte. Leitud ka hiirtel (hippokampuses ja vaheajus) sünapsite kuju muutus). Sensoorne mälu (SM) (=taju?) ·Taju-uurijad tunnistavad kindlasti ka kolmanda süsteemi, sensoorse mälu olemasolu. ·Modaalsusspetsiifiline. ·Hoolimata lühikesest kestvusest (..kuni 3 sekundit) on SM täpsus kõrge. ·G.Sperlingi osalise reprodutseerimise protseduur (1960)- andis tõenduse, et sobiva katseprotseduuri leidmisel võib saada põhimõtteliselt hoopis teise tulemuse, ehk (SM) mälu maht võib olla suurem kui seni teati, - võrrelgem tema kahe katse tulemusi: 1.katse:G.Sperling (1960) esitas inimestele kuni 12 tähelisi maatrikseid lühiajaliselt (1/20 sek) Tulemus: enamik inimesi suutis õigesti meenutada max 4-5 tähte. Kas põhjus oli selles, et polnud aega kõiki tähti vaadata? Sperlingi vastus oli ,,ei ! Mispärast?
Katse käigus registreeritakse intervalli (10, 20, 30 cm) läbimiseks kulunud löökide arv. Vardad, proovur või otsik, löögivasar ja langetuskõrgus standardiseeritud. Katseandmed korrigeeritakse löögienergia suhtes. Koostatakse graafikud löökide arvu muutus sügavuse suunas. Arvväärtused võimaldavad otsustada pinnase tugevuse üle, graafikute kuju lubab teha oletusi geoloogiliste kihtide kohta. Löökide arvu määramisel peab arvestama: · Katsetüüpi · Katseprotseduuri ja detailset kirjeldust · Pinnasevee tingimusi · Koormuse mõju peamistelt pinnasekihtidelt · Pinnase iseloomu, eriti kui see sisaldab veeriseid ja jämedat kruusa Keerdpenetratsioonikatse WST Keerdpenetratsioonikatse eesmärgiks on pinnase vastupanu määramine kruvikujulise otsakuga staatilisele survele ja/väi keerdpenetratsiooni suhtes. Keerdpentratsiooni katse tuleb pehmes pinnases teha staatilise survega, kui penetratsioonivastupanu on alla 1 kN
masside vertikaalpaigutust realistlikul moel ning on seetõttu eelistatavamad palja arvutuse teel saadud parameetritest. 2. Laeva ekspluatatsiooni praktikas võib täpsusastet ±10% 95-protsendise tõenäosusega lugeda küllaldaseks. See teeb ±5cm poolemeetrise GMc juures. Selline piir on alla kümmet minutit kestva katsega kergesti saavutatav. Seejuures peab siiski järgima alltoodud töökirjeldust ja normatiive. 3. Põhilist katseprotseduuri võib kirjeldada järgukaupa nii: · Valmista laev ette vabaks kreeniminekuks. · Kõrvalda segavad momendid. · Mõõda esimene kreeninurk 1. · Käivita määratud kreeniv moment m*e. · Mõõda teine kreeninurk 2. · Kõrvalda määratud kreeniv moment ja mõõda kolmas kreeninurk 3 (järelkontroll). · Vii läbi lihtsustatud süviseuuring (vaata lisa 1). · Arvuta metatsentriline kõrgus GMc, kasutades valemit: m e
b. Kõne omandab kommunikatiivse funktsiooni arengu käigus - Piaget c. Keel ja mõtlemine mõjutavad vastastiku teineteist - Võgotski d. Keel on kommunikatiivne algusest peale - Võgotski e. Lapseea egotsentrism – Piaget 5. Piaget’ poolt välja töötatud arvu jäävuse ülesande puhul peetakse üheks valede vastuste põhjuseks sama küsimuse esitamist kaks korda järjest. Seda takistust on püütud ületada „ulaka karu“ lisamisega katseprotseduuri. 6. Kui vanalt hakkab imik peidetud mänguasja otsima? – Kaheksakuuselt 7. Kui vanad lapsed peavad osaliselt kaetud eseme nähtavaid osi teineteisega seotuks? – Neljakuused 8. Formaalsete operatsioonide perioodis asetleidvaid muutusi on seletatud –Võimalikkusest mõtlemise võime kasvuga; Tõhusamate mõtlemisstrateegiate omandamisega; Mälumahu suurenemisega 9. Miks ei ole imikul tahtelist kontrolli peidetud eseme järele sirutamise ja selle haaramise üle?
stiimuli (ilmumislävi) või enam ei avastata (kadumislävi) on määratud piirid läve defineerimiseks. Tulemust mõjutavad ootuse viga ja harjumise viga. 2) keskmise vea meetod e. seadistamise meetod (m. of average error, m. of adjustment, m. of reproduction). Iseloomulikku: KI reguleerib S väärtusi, püüdes leida etalonile sarnast väärtust. Vea suurus, mille ta seejuures keskmiselt teeb etaloni suhtes ongi läve leidmise aluseks. Seega etaloni subjektiivne väärtus selgub katseprotseduuri käigus. 3) konstantsete stiimulite meetod (m. of constant stimuli, m. of constant stimuli differences). Iseloomulikku: erinevalt kahest eelmisest meetodist saame siin tulemused vastuste sagedustena igale stiimuli väärtusele. Kõige täpsem ja kasutatavam meetod, kuna siin on KI-l võimalus vastust ette aimata minimaalne. Katseks valmistab Exp ette stiimulite komplekti, millest juhuslikus järjekorras valides esitatakse kõiki stiimuleid korduvalt (soovitav palju kordusi, tüüpilistes
annaabi.ee 
