· Soovib näidata inimsoole teed paremusele · Ei ole oma tööga rahul · Jääb alati oma põhimõtetele kindlaks Margareta · Tänu temale pääses Faust taevariiki · Märkas, et Mefistofeles pole see, kellena ta näib · Sügavalt usklik Mefistofeles · Kuri deemon · Ei pea inimestest lugu · Ei austa jumalat · Siiski ei suuda ta kõiki inimesi oma tahte alla suruda Mefistofelese ja jumala leping · Faust on katsematerjal · Mefistofeles üritab Fausti võita enda meelevalda · Jumal on kindel, et Faust leiab õige tee Mefistofelese ja jumala leping · Kui Faust hakkab elu nautima võidab Mefistofeles · Leping kinnitati veretilgaga Kasutatud materjal · Johann Wolfgang von Goethe "Faust" · Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Faust_(Goethe) · Miksike http://www.miksike.ee/documents/main/referaadi
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia kordamisküsimused (2010) 1. Aatomi ehitus. Ajalugu ja kaasaegsed seisukohad. Vastavalt tänapäevasele aine ehitus teooriale, mida kinnitab ulatuslik katsematerjal, on kõik ained koosnevad kas üht ja sama liiki aatomitest (väärisgaasid), ioonidest (soolad, mõned oksiidid) või molekulidest (gaasid H2, O2, O3, orgaanilised ained, vesi). 2. Mõisted: puhas aine, segu ja materjal. Segude lahutamise viisid. Ainete füüsikalised ja keemilised omadused. 3. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteem, avastamise ajalugu.
, Valem nr: 9 kus p matejali poorsus protsentides - materjali tihedus [kg/m3] p materjali absoluutne tihedus [kg/m3] Katsed toimusid 8.09.2014 ebakorrapärase kehade tiheduse ja poorsuse määramine, ja 15.09.2014 korrapärase kehade tiheduse määramine kell 16:00-17:30 3. KATSETULEMUSED 3.1.Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Katsematerjal: kips Keha mass: 145,2 g Proovikehamõõdud: a: 37mm /38 mm /38 mm b: 172 mm / 173 mm / 173 mm h:37 mm /38 mm /38 mm Aritmeetilised keskmised on Proovikeha maht (valem 1): Proovikeha tihedus (valem 2): Katsematerjal: vahtpolüstpreen Keha mass: 21,8 g Proovikeha mõõdud: a: 46 mm /47 mm /47mm b: 97 mm / 96 mm / 95 mm h: 146 mm / 145 mm / 147 mm
Uurimisküsimuseks on, et kui palju tuleks kolmnurga nurgapoolitaja pikkust muuta, et katseisik annaks kindla vastuse, et seda on muudetud (võrreldes etaloniga). Kriteeriumiks on 75 %. Ülemine lävi defineeritakse punktis, kus 75 % juhtudel katseisik annab vastuse "suurem kui etalon", alumine eristuslävi punktis, kus 75 % juhtudel annab katseisik vastuse "väiksem kui etalon". 3. Meetod: Visuaalse tajumooduli tundlikkuse eristusläve mõõtmine kasutades erinevate suurustega kolmnurki . Katsematerjal/aparatuur: * 11 stiimulit piltide näol arvutis ( 11 kolmnurka, mille nurgapoolitaja pikkus on vahemikus 45 mm 75 mm, muutujaks 3 mm), stiimulid üleni musta värvi. Keskmine neist (60 mm) on standard ehk etalonstiimul (ES) ning ülejäänud 10 on varieeruvad stiimulid (VS). Etalonstiimuli väärtus on ühtlasi ka keskmine väärtus ning ülejäänud väärtused erinevad üksteisest võrdse muutuja poolest, vastavalt siis 5 stiimulit väiksemate ühikutega ning 5
3. sissejuhatus. Täpsustab uuritava probleemi ja seletab, miks see on tähtis. Viitab teistele asjakohastele uurimustele ja tulemustele. Esitab hüpoteesi ja selle loogilise tuletuse. 4. meetod . Annab detailse kirjelduse sellest, mida eksperimentaator tegi. Peab olema piisav selleks, et teised uurijad võiksid põhimõtteliselt seda tulemust kontrollida, korrates uurimisprotseduuri. Tavaliselt alaaosad: katsealuste (valimi) kirjeldus; aparatuur v. katsematerjal (nt. testide kirjeldus); protseduur; statistilise töötluse iseloomustus. 5. tulemused. Enamasti kõige pikem ja põhjalikum artikli osa. Sisaldab üksikasjalikud tulemuste kirjeldused kõigi uuringu etappide kohta (kuid ei sisalda tavaliselt toorandmeid, vaid juba töödeldud kokkuvõtteid); kasutakse loomulikult nii kirjeldavat statistikat, kui järeldavat statistikat (mis kontrollib hüpoteeside kehtivust). Tüüpiliselt
kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik, pole soovitav kasutada slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase, hoiduda tuleb võõrapärasest keelekasutusest, tuleb vältida autori mina-vormi liigset kasutamist. 3.3 Lisad Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisad sisaldavad töö põhiosaga seotud ja seda täiendavaid lisamaterjale. Need on katsematerjal, üksikasjalik kirjeldus, algandmete tabelid, vaatlusprotokollid, ankeetküsitluse vormid, dokumentide koopiad, joonised, skeemid, diagrammid jms ehk kõik see, mis töös esitatult koormaks põhiteksti. Kõikidele kasutatud lisadele peab olema tekstis viide ning põhjendus, miks antud lisa kasutatakse. Kui lisasid on rohkem, siis need nummerdatakse, pealkirjastatakse ja paigutatakse töösse neile uurimuses viitamise järjekorras. Lisa number märgitakse enne pealkirja. Iga lisa alustatakse
Viitab teistele asjakohastele uurimustele ja tulemustele. Esitab hüpoteesi ja selle loogilise tuletuse. 4) meetod (Method). Annab detailse kirjelduse sellest, mida eksperimentaator tegi. (Mõnikord on väiksemas kirjas, kuna maht on suur, kuid see ei tähenda, et poleks tähtis osa.) Peab olema piisav selleks, et teised uurijad võiksid põhimõtteliselt seda tulemust kontrollida, korrates uurimisprotseduuri. Tavaliselt alaaosad: katseisikute (valimi) kirjeldus; aparatuur v. katsematerjal (nt. testide kirjeldus); protseduur; statistilise töötluse iseloomustus. 5) tulemused (Results). Enamasti kõige pikem ja põhjalikum artikli osa. Sisaldab üksikasjalikud tulemuste kirjeldused kõigi uurimuse etappide kohta (kuid ei sisalda tavaliselt toorandmeid, vaid juba töödeldud kokkuvõtteid); kasut. loomulikult nii kirjeldavat statististikat, kui järeldavat statistikat (mis kontrollib hüpoteeside kehtivust). Tüüpiliselt sisaldab see osa palju kokkuvõtvaid tabeleid,
annaabi.ee 
