= 4900 Magnetahela ristlõike pindala: S = ×h = =25 = 0,000025 m Magnetahela keskmine pikkus : l = = × = 36,13 mm = 0,03613m 6. Näidisarvutused ja koondtabel tulemustest Katsekeha nr1. Raud Primaarvoolu tipuväärtus : = 0,047 A Maksimaalne magnetväljatugevus katsekehas: 222,6 Maksimaalse magnetilise induktsiooni tipuväärtus: Vastavad mastaabid ostsillograafi ekraanil: Erikadu p, arvutatud hüsteerissilmuse pindala järgi: Koertsiivjõud kui B=0 Erikadusid võib ka arvutada lihtsustatud kujul, kus hüsteerissilmus asendatakse ristkülikuga Tabel . Tulemuste koondtabel Katsekeha nr. 1 Katsekeha nr. 2 Nimetus, valem (Raud) (Ferriid)Katsekeha nr. 3 (Ferriid)
Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga, koormamise kiirusega 1Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse valemiga Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa Tulemused on toodud punktis 4.4.2 tabelis 1.4 3.5 Niiskussisalduse määramine Et võrrelda survetugevuse sõltuvust niiskussisaldusest katsekehas, kaalutakse katsekehi, mida kuivatati kuivatuskapis enne ja pärast kuivatamist. Tulemused on toodud punktis 4.5 tabelis 1.5 4. Töö tulemuste vormistamine 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Katse nr Katseproovi mass Mass sõelal [g] % [g] 1 50 3,24 6,48 2 50 3,60 7,20 Tabel 1
σ u −materjalitugevuspiir Kus 20. Millega võrdub astme kohalik väsimuspiir paindel? Kuidas arvutatakse väsimuspiiri alanemise tegur? (d ) K −väsimuspiiri alanemise tegur . Kus Sest detaili antud kohas on väsimuspragude tekke tõenäosus eeldatavalt suurem, kui väsimusteimi katsekehas. Väsimuspiiri alanemise tegur: kus Kk on koormusliigitegur, Km on mastaabitegur ja Kp on pinnakaredustegur 21. Milleks kasutatakse Goodman’i piiramplituudi-diagrammi? Kasutatakse selleks et teostada antud punkti pingetsükli P ohtlikkuse analüüsi, pingetsükli ohtlikkuse määramiseks. 22. Koostada Goodman’i piiramplituudi-diagramm kui σa = σIVekv, a = 120 MPa; σm = σIVekv, m = 60 MPa; σy = 355 MPa; σ-1(D) = 200 MPa ja σu = 470 MPa.
" Fo' kus R,-survefugevus, f4f mm' P-purustatavj6ud, [kgfl Fs - survepindala, [rnrn'] k - tilemineku koefitsient Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremat tulemusest, tiipsusega 0,1 MPa. Katsetulemused niiidat akse punHis 5. 4. 4.5. Niiskussisalduse miiiiramine Et vdrrelda survetugevuse s6ltuwst niiskussisaldusest katsekehas kaalutakse katsekehi enne j a piirast kuivatamist. Niiskussisalduse muut avaldub siis kujul 7=ffit-ffi2 .l00,valem 3, mr kus ), - niiskussisalduse muut, [7o] m1 - katsekeha mass enne kuivatamist, [g] mz - katsekeha mass peale kuivatamist, [g] Tulemused niiidatakse punlois 5. 5. 5. Katsetulemused 5.1. Jahvatuspeensuse mflflramine
võtta.Tähis Pe Voolavuspiir antud jõuni toimub materjali intensiivne pikeneminje kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike.Tähis PT Tugevuspiir selle jõuni venitatud katsekehal tekib mingis kohas ahenemine (kelakoht) millest toimub edasine pikenemine kuni katkemiseni jõud seejuures ei suurene. Erinevate ja suurte süsinikusisalduseega teraste tõmbediagrammis on erinevus selles, et neis ei esine voolavuspiiri. Voolavuspiiriks loetakse seda jõudu mis on tekitanud katsekehas jääva deformatsiooni suurusega 0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust.Plastsust iseloomuststakse kahe teguriga esimene suhteline pikenemine d = (l lo)/l 100 [E100%] l- pikkus peale katsetust, lo katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (So-S)/S100[%] tõmbetugevus d = Po/S = kg/mm2 = N/mm2 voolavustugevus Gt = Pt/S kg/mm2.
Makroskoopiliselt ebaühtlase struktuuriga dielektrikute elektriline läbilöök See läbilöök esineb nn tehnilistes dielektrikutes, mis sisaldavad gaasitühemikke või muid väga madala elektrilise tugevusega materjali osakesi. Läbilöögi elektriväljatugevuse erinevus ühtlases ja eba-ühtlases väljas on väike nõrkade kohtade kokkulangevuse tõttu ühtlase väljaga, s.o suuremate elektroodidega katsekehas. Elektriline tugevus sõltub elektroodide pindalast – selle suurenemisel väheneb Soojuslik läbilöök Soojuslik läbilöök tekib siis, kui kadude tõttu dielektrikus eralduv soojushulk ületab ümbrusesse äraantava soojushulga. Tasakaalu puudumise tõttu dielektrik hakkab piiramatult kuumenema ja laguneb. Soojuslik läbilöök on seotud dielektriku omadustega, kuid lisaks ka sellest valmistatud toote omadustega. Madalamal temperatuuril lagunevate (sulavate,
sõltuvus on esitatud joonisel 5-5. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimum- punktini M, millele vastavat pinget TS nimetatakse tõmbetugevuseks. Seejärel tekib katsekehale ,,kael", pinge hakkab näiliselt vähenema kuni katkemiseni (p F). See on nn tehniline pinge (kõver 1 joonisel 5-5). Tehnilise pinge arvutamisel kasutatakse esialgset ristlõike pindala A0, mis ei ole õige, kuna deformatsiooni käigus ristlõike pindala veidi väheneb. Alates punktist M tekib katsekehas nn ,,kael" ja ristlõike pindala hakkab väga kiiresti vähenema. Tegeliku pinge muutusele vastab joonisel 5-5 kõver 2. 5. Plastiline deformatsioon ja libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid (5.4,5.5), antud joon 5-9 ja 5-13 Teoreetiliselt peaks täiuslike kristalsete ainete mehaaniline tugevus olema tunduvalt suurem kui katseliselt saadud. Selle üheks põhjuseks on dislokatsioonide esinemine kristallides.
võtta. Tähis Pe Voolavuspiir on jõuni, kus toimub materjali intensiivne pikenemine, kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike. Tähis PT Tugevuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekehal tekib mingis kohas ahenemine (kaelakoht), millest toimub edasine pikenemine kuni katkemiseni jõud seejuures ei suurene.Erinevate ja suurte süsiniku sisaldusega teraste tõmbediagrammis on erinevus selles, et neis ei esine voolavuspiiri. Voolavuspiiriks loetakse seda jõudu mis on tekitanud katsekehas jääva deformatsiooni suurusega 0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm².
võtta. Tähis Pe Voolavuspiir on jõuni, kus toimub materjali intensiivne pikenemine, kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike. Tähis PT Tugevuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekehal tekib mingis kohas ahenemine (kaelakoht), millest toimub edasine pikenemine kuni katkemiseni jõud seejuures ei suurene.Erinevate ja suurte süsiniku sisaldusega teraste tõmbediagrammis on erinevus selles, et neis ei esine voolavuspiiri. Voolavuspiiriks loetakse seda jõudu mis on tekitanud katsekehas jääva deformatsiooni suurusega 0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm².
annaabi.ee 
