2002, 69). Kõige tuntum Aschi eksperiment on vastavuse eksperiment. Tema peamine järeldus oli, et grupi mõju võib muuta inimese arvamust, kuigi on olemas ilmsed faktid. Asch tahtis uurida läbi eksperimendi: 1. Millisel määral ühiskonna mõju muudab inimeste arvamust? 2. Milline mõju on rühmal inimese seisukohale kõige olulisem suurus, kas enamus või üksmeel? Eksperiment viidi läbi 123 meessoost katseisikuga. Iga osalejad pandi 5-7 gruppi ,,teesklejaga", kes teadsid eksperimendi tegelikku eesmärki. Kuid neid tutvustati katseisikuna, nagu kõiki teisi katseisikuid. Katseisikutele näidati kaarti, mille peale oli joonistatud üks sirge. Seejärel näidati neile teist kaarti, kus oli kolm sirget joont joonistatud ja olid märgistatud A, B ja C. Katseisikutel paluti öelda, milline neist kolmest sirgest joonest on sama pikk kui sirge joon esimesel kaardil
* Et katseisiku vastustes ei tekiks süstemaatikat ehk et katseisik ei arvaks, et tegu on teatud kindla reeglistikuga stiimulitereaga või siis ta ei saaks aru, et stiimulid ilmuvad alati samas järjekorras. Juhuliku järjestuse abil esitatud stiimulite võrdlemine annab adekvaatsema tulemuse määramatuse intervalli ja muude tunnuste leidmiseks. 6) Enesekriitiline hinnang oma katsele. * Üldiselt tunnen, et sain katsega hakkama ning samuti sujus väga hästi koostöö katseisikuga. Siiski oleksin võinud läbi viia ka katse väiksemate varieeruvustega, et saada teada, kas siis ka tulemus on sarnane, kuid see jääb siis järgmiseks korraks.
Oletataksem et järgnev muutus tuleneb sõltumatu muutuja muutumisest ja seda sõltuvust tahetaksegi katses kindlaks teha. Eksperiment on kindel viis saada usaldusväärset ja objektiivset informatsiooni. Kui katsemuutujad sõltuvat muutujat oluliselt mõjutavad, siis saab katsetulemusi ka üldistada. Usaldatavuse tagab katses eelkõige see, et mõjuvaid tegureid valitseb ja reguleerib uurija. Ta võib hankida niimoodi ka küllaldaselt andmeid, korrata katset mitme katseisikuga või lasta ühel katseisikul teha katset mitu korda. Objektiivsust tõendab katseolukordade sedavõrd 8 detailne kirjeldamine, et soovi korra võivad teised uurijad katset korrata: tulemus ei sõltu seega katse tegijast. Katsetulemuste üldistatavus on probleemne nõue: laboratooriumis ilmnenud efektid võivad loomulikes tingimustes teiste tegurite mõjusse ära kaduda
kohta teavet. Psühholoogid peaksid inimestele rääkima, mida neil tuleb katse käigus teha ja kas selles osalemine võiks neid kuidagi kahjustada. Seega: vabatahtlik osalemine peab põhinema informeeritud nõusolekul. 4) Inimesele ei tohi eksperimendist tuleneda mingisugust kestvat häda. Seetõttu peetakse osa katsete puhul soovitavaks mõni aeg pärast eksperimendi lõppu kontrollida, kas katseisikuga on kõik korras. Käitumist mõjutavad bioloogilised tegurid Närviprotsessid Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse.
inimeste vahelist distantsi, on ka tähelepanekuid selle kohta, et nurgas eelistavad isikud suuremat distantsi kui keset ruumi. Ruumimulli mahutavus säilib aga kui on kokku surutud siis paisub ettepoole. Isikuruumi piiride rikkumine , 2 liiki situatsioone 1. sissetung isikuruumi ( invasion) isik istub võõrale ebasobivalt lähedale ilma midagi ütlemata 2. Pealetükkimine (intrusion) 2 inimest räägivad ja üks liigub ebameeldivalt lähedale teisele, kavatsus katseisikuga rääkida. Raamatukogudes v kohvikutes, kus see situatsioon on iseloomulik, kui keegi istub teise kõrvale. R. Sommeri ja tema õpilase Felipe uurimus 66 aastast. Katseisikule istuti väga lähedale ja poole tunni jooksul jäi ainult 30% paigale, kontrollgrupi puhul oli 87%. Püüti luua vaheparjääre raamtuhunnik pandi vahele v pöörati keha ära ja oldi teise in-se suhtes pooleldi seljaga. Mehe
annaabi.ee 
