Antoniusele pühendatute ehitamine tuleb lõpetada. Eestlaste eesnimede uurimine annab alust väita, et kristlikele eesnimedele üleminek toimuski just 15.- 16. sajandil. Isegi kui eestlased veel 15. sajandil issameiet ei mõistnud ja paljud neist pikset oma jumalaks pidasid, näitab kristlike eesnimede levik, et katoliiklus oli muutunud nende elukorralduse lahutamatuks osaks. Tähtsamatel pühadel käidi ka missal ning ka pühapäeviti käidi kirikus. Katolikuaja hariduselu vanimaks ja tähtsaimaks lüliks olid toomkoolid. Vanim teade koolist pärineb 1251. aastast. Igas piiskopkonnas tegutses piiskopi kõrval toomhärradest koosnev toomkapiitel, ning selle juures kool. Toomkapiitlite kõrval kujunesid hariduskolleteks ka kloostrid. 13. sajandi lõpul dominiiklaste kooli lektorina tegutsenud Mauritius oli oma üldstuudiumi teinud Kölnis keskaja ühe kuulsaima õpetlase Albertus Magnuse käe all ja täiendanud end ka Pariisis. 15
(icid) Kuid oleks vale arvata, et usupuhastus eestlastele kui rahvusele ainult kasuks tuli. Reformatsioon teravdas rahvuslikke vahekordi, vähemalt linnades, ja seal oli nõrgemaks pooleks endiselt eestlased. (idic) Rõhuasetus eesti keele omandamisele vaimulike seas pärast reformatsiooni võis koguni taanduda, sest vana katoliikluk valmulikkond tõrjuti välja ja uutel sisserännanud jutlustajatel ei olnud põlisrahvastega mingit kogemust ega ka keele oskust. (Laur, 1999) On oletatud, et katolikuaja lõpuks olid välja kujunenud nii eestikeelsed tähtsamad palvevormelid kui ka juurdunud olulisemate piiblilugude jutustamise tava. Uute tekstide kiire ja mitte alati kompetentne tõlkimine eesti keelde pärast reformatsiooni tõi aga kirikuelus kasutatud eesti keelde rohkem saksapärasust. (Estonica, 2010) Haridus Keskajal mängis hariduselus suurt rolli kirik. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku juures tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkoolis
2.Katoliku aja vanimateks avalikeks Voldemar Väli 1928 Amsterdam haridusasutusteks Eestis olid: Kristjan Palusalu 1936 Berliin Viljar Loor 1980 Moskva · Toomkoolid · Linnakoolid 18.Esimesel on Eestimaad maininud: · Gümnaasiumid · Ptolemaios · Tacitus 3.Katolikuaja ajalisteks piirideks on: · Zosimos · 1625-1710 · 1525-1625 19.1424.aastal asutas Tallinna raad Oleviste · 13.saj-1520ndad aastad kiriku juurde: · Toomkooli 4.vaeste koolipoiste sihtkapital vaimulikuks · Linnakooli õppivate eestlaste toetamiseks asutati: · Gümnaasiumi
piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki. Kuna elanikkond Eestis oli kirjaoskamatu, siis õpetasid nad eestlastele kristlikku käitumist 10 käsku, teatud hulk palveid, pihtimist ja paastu. Eksisteerisid sisekoolid e. munkade koolid. Välikoolid e. linnaelanike poisslaste koolid. Tekkisid nunnakloostrid, kus hakati ka tütarlapsi koolitama. Seal õpetati sakraalset käitumist ja rituaalset õpetust. Katolikuaja hariduselu vanimaks ja tähtsamaks lüliks olid toomkoolid. Igas piiskopkonnas tegutses piiskopi kõrval toomhärradest koosnev toomkapiitel, viimase juures aga kool. Väga tähtsad olid sel perioodil märk ja sümbol. Biblio bauperum (ladin. k.) vaeste piibel. Need olid märkide kogumid sakraalehitiste sise- ja väliskülgedel. Naiivne keskaja inimene nägi imet ka seal, kus seda tegelikult ei olnud. Märgid õpetavad eetikat, kelleks saada. Rõhub müstikat. Rist on kiriku põhisümbol
Wanradt-Koelli katekismusest, mis esitas paralleelselt eestikeelse ja keskalamsaksakeelse teksti, seda ei saa aga pidada tõendiks eesti keele tegeliku kasutamise suurenemisest kirikuelus. Varasemate kirjalike tekstinäidete puudumine ei tähenda eesti keele vähest kasutamist kirikuelus enne reformatsiooni. Katolikuajal oli kogu Euroopas kombeks panna näiteks jutlusetekste kirja ladina keeles, esitada neid tegelikult aga rahvakeeles. On oletatud, et katolikuaja lõpuks olid välja kujunenud nii eestikeelsed tähtsamad palvevormelid kui ka juurdunud olulisemate piiblilugude jutustamise tava. Uute tekstide kiire ja mitte alati kompetentne tõlkimine eesti keelde pärast reformatsiooni tõi aga kirikuelus kasutatud eesti keelde rohkem saksapärasust. Eesti varauusaeg Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse
annaabi.ee 
