Albert Einstein sündis 14.märtsil.1879. aastal Ulmis, Saksamaal juudi perre. Ta läks 5 aastaselt Katoliiklikusse algkooli ja õppis seal kuni 10eluaastani. Kuigi Albertil olid nooruseas kõneraskused, olid ta ikkagi kooli parim õpilane. Albertil ei läinud enam põhikoolis nii hästi, kui oli läinud algkoolis. Seal arvasid õpetajad, et ta ei saavuta siin elus midagi ning tegid teda alalõpmata maha. 1894aastal läks isa äri pankrotti ning vanemad pidid kolima Itaaliasse Milanosse hiljem Paviasse, aga Albert jäeti Münchenisse oma õpinguid lõpetama. Alberti isa tahtis, et poeg
jälgitava, paljudes ürikutes fikseeritud võrdlusmaterjali keele muutumise uurimiseks. esimene säilinud eestikeelne sidustekst, nn. Kullamaa käsikiri, on dateeritud aastatega 1524–1528. Sellesse katoliiklikusse kirikuteksti kuulub kaks palvet — “Pater noster” ja “Ave Maria” — ning “Credo”. 16. sajandi alguses kogu põhjapoolset Euroopat raputanud reformatsiooni jõudmine Eestisse andis täiendava põhjuse kirikukirjanduse tõlkimiseks kohalikesse
ise ka peaaegu uskuma jäi. Paul saadetakse tagasi sõjalaagrisse teiste juurde, peagi on nad tagasi rindel. Rindel juhtub Pauliga intsident. Ta jääb üksinda tule alla. Ta varjas end mürsulehtris. Juhuslikult hüppab lehtrisse sisse üks prantslane, Paul pussitab ta oma relvaga surnuks. Paulil on pärast seda süümepiinad ja ta räägib surnuga. Ta mõistus pole selge. Järgmine haavatutest on Kropp. Samal ajal saab ka Paul vigastada, kuid mitte nii tõsiselt. Nad lasid koos Kroppiga end katoliiklikusse hospidali toimetada. Teda opereeriti ja ta sai terveks. Kropil ambuteeriti jalg. Peale ambuteerimist tahab Kropp ennast maha lasta, kuna tema arust pole elul enam mõtet. Paul läks tagasi rindele. Pärast seda Kropp ja Paul enam ei kohtunud. Katoliiklikus kirikus oli teisigi haavatuid. Kui sõdur oli väga raskeid vigastusi saanud ja polnud enam lootust taastusravil, siis ta viidi hospidali surnupalatisse ja peale seda surnukuuri. Detering oli järgmine, kelle saatus ei olnud paljulubav
Kahetsusest hakkab Paul prantslase eest hoolt kandma kuid lõpuks saab haavatud mees ikka surma. Paul pääseb lõpeks siiski mürsulehtrist sakslaste juurde tagasi. Katile, Paulile ja mõndadele meestele antakse ülesanne kaitsta üht küla. Majadest, mis külas on leiavad nad palju toitu. Veel leivad nad tugitooli, mille nad viisid endaga kasarmusse, kus nad seda rentisid teistele sõduritele. Rindel olles said Paul ja Albert vigastada. Nad viidi rongiga ühte katoliiklikusse kloostrisse, kus neid raviti. Albertil amputeeriti jalg ja ta lubas enestapu teha peale seda. Paul suundus peale paranemist tagasi rindele. Seal läks neil nii halvasti, et kogu kompanii peale Kati ja Pauli oli mahalastud või kuidagi muud moodi surma saanud. Paul ja Kat olid põgenemas rindel, kui nende ligidal plahvatas mürsk. Kat sai niivõrd palju haavta, et Paul pidi teda selja peal kandma. Sel ajal kui Paul oma sõpra kandis sai Kat mürsukillga pihta, otse kuklasse ja ta suri
Paulil on süümepiinad ja ta räägib surnuga. Ta mõistus pole selge. Ta leiab mehe sõjaväepileti ning loeb sellelt kadunukese nime ning ameti Gerard Duval, trükkal. Alles siis, kui ta omade juurde tagasi jõuab ja juhtunu südamelt ära rääkida saab, hakkab tal kergem ning ta unustab selle ajapikku ära. Järgmine, kes tõsiselt haavata saab, on Kropp. Ka Paul saab vigastada, kuid mitte nii tõsiselt. Siiski suudab ta end lasta koos Albertiga katoliiklikusse hospidali toimetada. Teda opereeritakse ja ta saab taas terveks, Kropil aga amputeeritakse jalg kuni kubemeni ning ta tahab ennast maha lasta niipea, kui revolvri kätte saab. Tasapisi suutis ta siiski oma olukorraga leppida ning talle pandi protees. Pärast seda ei näinud nad Pauliga enam kunagi. Bäumer sai veidi kosumispuhkust, kuid oli peagi tagasi rindel. Järgmisena lahkus nende hulgast Detering, kes üritas Saksamaale põgeneda, kuid võeti kroonupolitseinike poolt kinni
sisse. 1629 anti välja armuedikt, kus hugenotid säilitasid usuvabaduse aga nende poliitilised eriõigused tühistati. Samuti pidas Richelieu oluliseks kõrgaadli võimu piiramist. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud, vandenõulaste maad konfiskeeriti ja nende kindlustused hävitati. Louis XVI valitsusajal saavutas absolutismi oma tipu. Kuningas lootis, et hugenotid loobuvad vabatahtlikult oma usust ning pöörduvad katoliiklikusse. Neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ning pandi sõjaväe majutamisel ränk koorem. Kuna hugenotid jäid oma usule siiski truuks tühistas Louis XVI Nantes'i edikti ning protestantlikud kirikud suleti või lammutati. Tulemuseks oli hugenotide maalt lahkumine kuid ka oodatud usuline ühtsus. 2. Parlamentarism Inglismaal Pärast Elisabeth I surma astus troonile James I. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid
Pärtliööl tapeti umbes 2000 hugenotti. Pärast pärtliöö massimõrva alustasid hugenotid uut ülestõusu. Hugenotid lõid Lõuna-prantsusmaal protestantistliku konföderatsiooni, mis kujutas endas riiki. Pärast katoliikliku dünastia esindaja Henri III surma läks prantsuse troon üle Henri IV, kes oli hugenott. Suurem osa Prantsusmaast keeldus teda tunnistamast. Nõuti Henri usuvahetust. Rahva survel vahetas Henri IV usku ja pöördus katoliiklikusse. Henri IV usuvahetus sai talle saatuslikuks. Hugenotid pidasid teda reeturiks, aga katoliiklased umbusaldasid. Teda ei võetud mitte kusalgi omaks ja seetõttu kaotas ta kõik. Nantes'i edikt 1598 selle tulemusena tunnistati prantsusmaal peamiseks usuks katoliiklus, aga lubati tegutseda ka protestantidel.
manifest. Eelkäijaks Podler, kelle teemadeks olid samuti sügise ja spiini (eluraskuste) teema. Artur Ribaud (1854-1891) Sündis Prantsuse väikelinnas, mille nimi on Sarlevill (xD). Nimetatud oma aja Villoniks. Kummaline, lühike, ja täis kokkusattumusi on tema elu. Tema loomingut on kogutud ja otsitud ja tal on oma austajaskond, ja vaieldakse veel tänapäevalgi, et kõik see, mis teatakse tema autorluse all, on õige, või on mõni vale luuletus sinna sattunud. Sündis väga rangesse, katoliiklikusse peresse, kus oli ema, see jõudu juht ja kõige kindlakäelisem. Õppis korralikus usulises seminaris, aga hakkab varakult kirjutama luuletusi, ja tunneb sügavat protesti ümbritsevaga. See väljendub, nagu noorel inimesel loomulikult, eelkõige välises. Hakkab ennast teistmoodi riietama: kannab väga pikki juukseid ja lehvivaid kaelasidemeid ja eitab kõiki korralike inimeste käitumisnorme. Suitsetab piipu tänaval teismelisena. Kui on 16-aastane,
annaabi.ee 
