Koostasid:Keidy ja Renita
1
SISUKORD
Sissejuhatus-3-
Mis on katlakivi-4-
Kas katlakivi on ohtlik-5-
Kuidas katlakivi teket ära hoida-6-
Meie arvamus-7-
Kokkuvõte -8-
2
Sissejuhatus
Selles ettekandes räägime katlakivist, tema ohtlikkusest ja
seda kuidas katlakivi ära hoida, või kui ta on juba
tekkinud siis kuidas temast lahti saada.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Keidy Annus
Õppematerjali autor
Mööduva karedusega vesi sisaldab: kaltsiumvesinikkarbonaati või magneesiumvesinikkarbonaati. Kirjuta eelneva jutu põhjal reaktsioonivõrrand! Eelnev selgitus võrrandina Karstinähtus: CaCO3 + H2O + CO2 Ca(HCO3)2 paekivi/ vihmavesi/ õhust kare vesi lubjakivi põhjavesi süsihappegaas Karstinähtuse käigus tekivad koopad http://en.wikipedia.org/wiki/Karst Katlakivi tekkimine Karbonaatne vesi satub meie kodudesse (keedupottidesse jne) . Kuumutamise tulemusel kaltsiumvesinikkarbonaat laguneb katlakiviks, veeks ja süsihappegaasiks. katlakivi http://commons.wikimedia.org/ Kirjuta eelneva selgituse põhjal reaktsioonivõrrand! Eelnev selgitus võrrandina Katlakivi tekkimine: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 to
Järgmiseks tuleb Teil eemaldada ovaalse kuju ning rõngastihendiga ümbritsetud plaat, mida väljastpoolt hoiab kinni sellega risti olev klamber. Keera klambrit hoidev mutter lahti ning eemalda see. Järgmiseks on ilmselt natuke jõudu vaja rakendada ning plaat sisse lükata. Selle plaadi küljes on ka küttekeha ja magneesiumanood. Lihtsamini saab küttekeha kätte kui keerate küttekeha boileri sees ringi ning alles siis võtate välja. Juhul kui küttekeha ümber on palju katlakivi, siis võib selle eemaldamine olla raskendatud. Küttekeha ja magneesiumanood Enne boileri puhastama asumist on otstarbekas üle vaadata küttekeha ja selle küljes olev magneesiumanood. Kui viimane on väga oksüdeerunud ja sellest ei ole eriti palju järel, siis peaksite anoodi küttekeha küljest lahti keerama ning sellega poodi minema ja sarnase asemele soetama. Üldiselt öeldakse, et anoodi tuleks iga puhastuskorra ajal ehk kord aastas vahetada
Keemia praktikum I Lahuse valmistamine ja katlakivi lagundamine happega Eesmärk: Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine. Uurime kui palju on vaja valitud hapet katlakivi lagundamiseks. Milline on tõhusaim hape katlakivi eemaldamiseks ja milline reaktsioon on kõige energia rikkam. Töövahendid: Katlakivi, kontsentreeritud H2SO4 (95%-line, ρ= 1,833 g/cm3); kontsentreeritud HCl (35%-line; ρ= 1,175 g/cm3), kontsentreeritud H3PO4 (85%-line ρ= 1,783 g/cm3), mõõtsilindrid, pipetid, süstlad, kaalud. Lahuste tiheduste tabel. Ohutustehnika: kindad, kittel. Hapet valan vette, mitte vastupidi. Gaaside sissehingamine kahjulik, juuksed kinni, kotid akna lauale. Happe lahuse arvutused: Otsustasin teha 50 ml lahuse, kontsentratsiooniga 0.5 mol/l Arvutasin, et vaja läheb 0
puitu ja sealt on seda juba raske kätte saada. Heaks nipiks on kasutada saunas käimisel istmealuseid või siis tavalist käterätikut. Käterätikut on hiljem tunduvalt lihtsam pesumasinas pesta, kui palehigis saunapuhastusega tegeleda. Spaa ruumide puhastamine Aken ja peegel Akende ja peeglite puhastamiseks tee järgmine segu: 30 ml äädikat ja 25 ml kanget alkoholi või piiritust. Pinnale pihustamiseks kasuta pihustiga pudelit. Duššinurk ja plekid Vees sisalduv katlakivi tekitab duššinurga klaasustele ning plaatidele inetuid ja jonnakaid plekke, mida on tüütu eemaldada. Plekkide tekkimise vältimiseks katke seinad ja klaasuksed autovahaga. Jätke põrand katmata, sest autovaha muudab pinnad libedaks. Vaha täidab klaasi ja plasti poorid ning muudab puhastamise lihtsamaks ja hoiab plekke eemal. Tulemuse hoidmiseks vahatage kaks korda aastas. Raskestieemaldavate plekkide tekkimise vältimiseks puhastage duššinurka regulaarselt, soovitatavalt kord nädalas
Keemia KT Tähtsamad metallid 1. Mõisted 1) Vee karedus – lahustunud kaltsiumi- või magneesiumisoolade sisaldus looduslikus vees 2) Mööduv karedus – ehk karbonaatne, seda põhjustab Ca ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine vees, võimalik kõrvaldada kuumutades – tekib katlakivi 3) Jääv karedus – põhjustavad Ca ja Mg teised vees lahustunud soolad (Cl, SO 4 jt.), ei kao kuumutamisel 4) Ioniit – ioonidevahetaja; teraline tahke aine, mis vahetab oma koostises sisalduvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu 5) Väärismertallid – maj. Kõrge väärtusega haruldased metallid Au, Ag, Pt 6) Raskmetallid – suurema järjenumbriga metallilised elemendid
varuks hankida! 1. Aknad Valmista lahus ühest osast äädikast (5%) ja ühest osast soojast veest. Vala pihustisse ja piserda klaasile. Hõõru klaas pehme lapiga puhtaks, seejärel poleeri kortsutatud ajalehega. 2. Aurutriikraud Katlakivi eemaldamiseks aurutriikrauast sega võrdsetes kogustes äädikat (5%) ja destilleeritud vett ning täida sellega veemahuti. Kuumuta triikrauda 5 minutit, seejärel vajuta aurunuppu riidetüki kohal, et mahutist eralduks katlakivi. Kui triikraud on jahtunud, vala lahus välja. Loputa mahuti korralikult. 3. Deodorandiplekid Deodorandiplekkide eemaldamiseks värvilistelt riietelt hõõru neid äädikasse (5%) kastetud pehme lapiga ja pese nagu tavaliselt. 4. Kala Leota kala enne aurutamist, keetimist või küpsetamist pool tundi äädika (5%) lahuses. See ei lase lihal mureneda ning muudab selle suussulavaks ja magusaks. Loputa kala enne toiduvalmistamist külma veega. 5. Kanalisatsioonitorud
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Töö ülesanne. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine, Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine, katlakivi moodustumise uurimine, vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine. Töö eesmärk. · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Sissejuhatus. Karedus on põhjustatud Ca2+ ja/või Mg2+ ning HCO3- ja/või CO32- ioonide sisaldumisest vees. Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). Üldkareduse määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel.
3) mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. 2. Püsiv (mittekarbonaatne) karedus. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid (Cl-) ja sulfaadid (SO2-4), vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene. 3. Üldkaredus. See on kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mgioonide kontsentratsioon vees. Vee kareduse liigid 2 Mööduvat karedust saab kõrvaldada vett keetes (mis põhjustabki katlakivi teket). Jäävat karedust saab kõrvaldada vaid keemiliselt, näiteks ioonvahetite abil. Vee karedus looduses Eestis on joogivesi enamasti kare - elame ju paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Ohtralt CO2 sisaldav vesi lahustab Ca lubjakividest. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid