Rieux ei arva rottide loost suurt midagi, kuni ühel päeval tunneb tema kojamees end väga halvasti. Kojamehel on lümfisõlmed tohutult paistes ja kehale tekivad imelikud laigud ja mädapaised. Mõne aja pärast kojamees sureb ning linnas tekivad aina rohkematel inimestel samasugused haigustunnused, haigus lõpeb igakord surmaga. Kuigi arstid seda endale tunnistada ei taha, õeldakse lõpuks siiski välja sõna katk, ning linn pannakse karantiini. Kuulutatakse välja katkuseisukord. Nakatunute ja hukkunute arv kasvab iga päevaga ja väikelinnas on pingeline ja kartlik õhkkond. Mida pikemaks karantiin venib, seda lootusetumaks inimesed epideemia lõpu suhtes muutuvad. Hullemaks teeb asja see, et paljud perekonnad on karantiini tõttu lahutatud ja peavad üksi hakkama saama. Inimesed õpivad raske kogemuse tõttu tundma iseennast kui ka enda linna elanikke kuna raske periood tuleb läbida ühtse meeskonnana-nad kõik on püütud õhte lõksu
ettevaatusabinõud. Haigete isoleerimine ja registreermine olid endiselt jõus, haigete korterid tuli desinfitseerida ja sulgeda, omastele kehtestati samuti karantiin, matused otsustati linnvalitsuse tingimustel. Telliti lennukiga haiguse vastu seerumit, millest paraku jätkus vaid haigetele, levimisele sellest ei piisanud. Kui surmajuhtumit arv järsult langes, seejärel ühe päevaga 30 uut ohvrit nõudis, sai doktor Rieux telegrammi, millel seisis: „ Kuulutage välja katkuseisukord. Sulgege linn.“ II osa Inimestele hakkas nüüd kohale alles jõudma, et see ongi karm reaalsus ja et tõesti on linn pantud karantiini ning mitte keegi ei saanud enam üle piiri lahkuda, kellegi põhjuseid ei võetud kuulmagi. Linna võisid inimesed küll saabuda, aga lahkuda enam ei tohtinud. Ka kirjade kirjutamine oli välistatud, vältimaks nakkuse edasikandmist, saadeti aint telegramm. Sellest hetkest alates, kui katk linnaväravad sulges, olid inimesed elanud
ettevalmistusi reisideks ja neil oli oma arvamus. Kuidas oleksidki nad võinud mõelda katkule, mis kaotab tuleviku, teeb võimatuks reisid ja vaidlused? Nad uskusid, et nad on vabad, aga keegi ei ole iialgi vaba, niikaua kui on õnnetusi." Loodeti, et taud läheb üle, et ohvrite arv ei kasva suureks ja haigus hääbub, nagu ta seda alati on teinud. Paraku ei lähe nii, nagu loodetakse. Surmajuhtumeid tuleb üha juurde ning linn otsustatakse sulgeda ning kuulutatakse välja katkuseisukord. Kogu raamatu vältel on kirjeldatud inimeste erinevaid reaktsioone, tegutsemisviise ning mingil määral ka elukulgu, kui valitsejaks on katk. Kõik pidid tunnistama endale, et olukord, milles nad viibivad, ei sea mingeid eeliseid teiste suhtes nad olid ühte ja samasse lõksu püütud ja sellega tuli kohaneda. ,,Individuaalne tunne nagu lahusolek armastatud olevusest muutus juba esimestel nädalatel terve rahva ühistundeks. Ja koos hirmuga sai sellest pika vangipõlve kõige valusam piin
arvamus. Kuidas oleksidki nad võinud mõelda katkule, mis kaotab tuleviku, teeb võimatuks reisid ja vaidlused? Nad uskusid, et nad on vabad, aga keegi ei ole iialgi vaba, niikaua kui on õnnetusi. Loodeti, et taud läheb üle, et ohvrite arv ei kasva suureks ja haigus hääbub, nagu ta seda alati on teinud. Paraku ei läinud nii, nagu loodetakse. Surmajuhtumeid tuli üha juurde ning linn otsustati sulgeda ning kuulutati välja katkuseisukord. Kogu teose vältel on kirjeldatud inimeste erinevaid reaktsioone, tegutsemisviise ning mingil määral ka elukulgu, kui valitsejaks on katk. Kõik pidid tunnistama endale, et olukord, milles nad viibisid, ei seadnud mingeid eeliseid teiste suhtes nad olid ühte ja samasse lõksu püütud ja sellega tuli kohaneda. Individuaalne tunne nagu lahusolek armastatud olevusest muutus juba esimestel nädalatel terve rahva ühistundeks. Ja koos hirmuga sai sellest pika vangipõlve kõige valusam piin
ettevalmistusi reisideks ja neil oli oma arvamus. Kuidas oleksidki nad võinud mõelda katkule, mis kaotab tuleviku, teeb võimatuks reisid ja vaidlused? Nad uskusid, et nad on vabad, aga keegi ei ole iialgi vaba, niikaua kui on õnnetusi." Loodeti, et taud läheb üle, et ohvrite arv ei kasva suureks ja haigus hääbub, nagu ta seda alati on teinud. Paraku ei lähe nii, nagu loodetakse. Surmajuhtumeid tuleb üha juurde ning linn otsustatakse sulgeda ning kuulutatakse välja katkuseisukord. Kogu raamatu vältel on kirjeldatud inimeste erinevaid reaktsioone, tegutsemisviise ning mingil määral ka elukulgu, kui valitsejaks on katk. Kõik pidid tunnistama endale, et olukord, milles nad viibivad, ei sea mingeid eeliseid teiste suhtes nad olid ühte ja samasse lõksu püütud ja sellega tuli kohaneda. ,,Individuaalne tunne nagu lahusolek armastatud olevusest muutus juba esimestel nädalatel terve rahva ühistundeks
Ent mitte alati ei saa ta otsa, habades unenägudes saavad otsa inimesed, ja esimeses järjekorras humaanse inimesed, sest nad ei ole ennast valmis seadnud. Nad uskusid, et nad on vabad, aga keegi ei ole iialgi vaba, niikaua kui on õnnetus. Ja seejärel vaibub katk peagi, sest ta ei oska mõtelda, või vähemalt mitte õigesti mõtelda. Suured õgivad alati väikeseid. Päike imes tuhjaks viimastest sadudest tekkinud loigud. Prefekt saatis Rieux-ile kirja: ,,Kuulutage välja katkuseisukord. Sulgege linn." Ja sel minevikulgi, millele nad lakkamatult mõtlesid, oli ainult kahetsuse maik. --- Nad põimisid äraolija kõigisse oma möödunud elu sündmustesse, ja see, mis nad tollal olid olnud, ei suutnud neid rahuldada. Nördinutena oma olevikust, vaenulikena oma mineviku vastu ja ilma tulevikuta sarnanesime me väga nendega, keda õigus või inimeste viha sunnib elama trellide taga. Aga kui see oligi vangipõli, siis enamikul juhtumeist oli see vangipõli omaenda kodus.
· Infdoki agentuur tegi teatavaks, et elanikkond suhtub prefekti sammudesse mõistvalt ja et juba on üles antud kolmkümend haiget · linnas hakkasid särama kõigest hoolimata ilmusad ilmad, mis paistsid püsivat · avati abihaigla · taud näis taanduvad ja paari päeva jooksul oli vaid kolmkümend surnut. · Siis sööstisd arvud jälle kõrgele, misjärel kuulutati välja telegramm, mis lasi välja kuulutada katkuseisukord ning linn suleti. Teine peatükk · Sellest ajast peale sai katk nende ühiseks asjaks · linnamüüride sulgemise kõige tähelepanumaks üllatuseks oli see, et see lahutas omavahel inimesed, kes polnud selleks ette valmistatud- emad ja lapsed, armastajad, abikaasad · ei tohitud kokku saada, ega kirju vahetada · linn isoleeriti · esimene asi mille katk kaaskodanikele tõi, oli pagulaspõli · katku kolmas nädal oli nõunnud 302 ohvrit