aega, kui ta võtma peaks. Kiirnakatajate hulka kuuluvad näiteks Dark Avenger ja Green Caterpillar. Residentsete hulka kuulub ka levinuim failiviirus Jerusalem (ehk Friday 13th) oma paljude variantidega (Apocalypse, Barcelona, Nemesis, Payday). Mitteresidentsed failiviirused on ehituselt lihtsamad ja suhteliselt vähe levinud. Need on peaaegu sama tööpõhimõttega nagu residentsed failiviirused, ainuke vahe seisneb selles, et nakatav kood ei asetse mõnel katkestusel arvuti mälus, vaid käivitub ainult nakatunud programmifaili käivitamisel, otsides viiruse algtekstis määratud algoritmiga kettalt nakatamata faile ja nakatades neid. Kui vaadata viirusega nakatunud faili, siis hakkab seal kohe silma, et programmi alguses on pikk hüpe kuskile faili lõppu. Üldse võib programmifaili tegevuse kõige elementaarsemal sammhaaval jälgimisel viiruselise koodi kergelt avastada-lihtsamatel juhtudel saab viiruse elimineerimisega hakkama isegi kõige
magnetvoog, mis põhjustab pöörlemiskiiruse vähenemise. Takis-tuse suurenemisel mootori pöör-lemiskiirus tõuseb. Pöörlemis-kiiruse sõltuvus ergutusvoolust väljendatakse mootori reguleerimiskarakteristikuga. Karakteristikust on näha, et ergutus-voolu väikestel väärtustel ja veel enam ergutusahela katkestusel kasvab mootori pöörlemiskiirus piiramatult, mis põhjustab mootori puruksjooksu. Et tagada kiirusekarakteristikule langeva kõvera kuju, kasutatakse mõnedes haruvoolumootorites väikese keerdude arvuga jadaergutusmähist, mida nim stabi-liseerivaks mähiseks. Selle mähise
Seadmete tootlikkuse reguleerimisel kasutatakse järgmiseid mooduseid: - sageduse reguleerimine (sujuv) - pöörlemiskiiruse reguleerimine (astmeline) - juhtaparaati kasutamine (ventilaatorid, pöördlabadega pumbad) - drosselreguleerimine - koosseisuga Elektrijaamade töökindluses on oluline osa tema omatarbeseadmete töökindlusel. Eriti tuleb tagada vastutusrikaste omatarbe elektrimootorite normaalne talitlus toitepinge alanemisel või toite katkestusel. Toite katkestusel ja sellele järgneval toite taastumisel algab omatarbeseadmete elektrimootorite isekäivitumine. Suured käivitusvoolud põhjustavad pinge alanemise omatarbelattidel, mis omakorda raskendab mootorite käivitumist. Mootorite lubatava soojenemisega määratud käivitusaeg on 10-12 sekundit (tuumajaamades umbes 2 sekundit). Isekäivitusaeg sõltub pingepausist, omatarbetrafode ja reaktorite parameetritest, isekäivituses osalevate mootorite võimsusest, omatarbeseadmete mehhaanilistest
Takis-tuse suurenemisel mootori pöör- lemiskiirus tõuseb. Pöörlemis-kiiruse sõltuvus ergutusvoolust väljendatakse mootori reguleerimiskarakteristikuga. Karakteristikust on näha, et ergutus-voolu väikestel väärtustel ja veel enam ergutusahela katkestusel kasvab mootori pöörlemiskiirus piiramatult, mis põhjustab mootori puruksjooksu. Et tagada kiirusekarakteristikule langeva kõvera kuju, kasutatakse mõnedes haruvoolumootorites väikese keerdude arvuga jadaergutusmähist, mida nim stabi-liseerivaks mähiseks. Selle mähise ühendamisel kooskõlas rööpergutusmähisega kompenseeritakse ankrumähise demagneetiv
Punga puhkus on seega kaitsemehhanism - see aitab kindlustada selle, et taim on võimeline üle elama ebasoodsad talve tingimused. Et kindlustada ellujäämine, peavad puhkuse mehhanismid enne ebasoodsa seisundi saabumist olema paika pandud. See tähendab, et taim peab olema suutlik ootama klimaatilisi muutusi. Mehanismid kindlustavad ka seda, et pungad ei katkestaks puhkust ajal, mil tingimused keskkonnas on sobilikud kasvuks ja arenguks. Pungade puhkuse enneaegsel katkestusel, näiteks talvele mitteomasel soojal perioodil, võivad olla tõsised tagajärjed. Pungade puhkuse algus ühtib lehtede langemisega, kuna siis väheneb aktiivsus ja suureneb vastupidavus külmale.
liikuvat bimetallelektroodi. Teatud temperatuuril starteri liikuv elektrood 29 paindub liikumatu vastu. Nii moodustub elektriahel, mida mööda kulgeb lambi elektroodide eelkuumutamiseks vajalik vool. Kuumad elektroodid hakkavad kiirgama elektrone. Voolu kulgemise ajal lambi elektroodide ahelas katkeb starteris lahendus, mistõttu starteri liikuv elektrood jahtub ning sirgeneb, ennistades lähteasendisse ning katkestades seejuures lambi elektriahela. Katkestusel liitub võrgupingele drosseli endaindukt- siooni elektrimotoorjõud ning drosselis tekkinud kõrgepingeimpulss põhjustab lambis kaarlahenduse, s.o. lambi süttimise. Kaarlahenduse tekkega pinge lambi elektroodidel ja nendega rööbiti ühendatud starteri elektroodidel langeb sedavõrd, et sellest ei piisa huumlahenduse tekkeks starteri elektroodide vahel. Kui lamp ei sütti, siis ilmub starteri elektroodidele võrgupinge ning kogu protsess kordub.
annaabi.ee 
