a b c d Ruuduke kursori ristil: sihiku suurus; a – sihik ei haara kaart; b – sihik on kaarel ja leitud keskpunktile ilmub vastav tähis; c – sihik on joonte lõikepunktist liiga kaugel; d – sihik haaras lõikepunkti Ülesanne II Tihend 42 b) katkendjoonte lõikepunkti leidmisel peab sihikusse mahtuma mõlemast joonest vähemalt üks osa, vastasel korral on vaja kaks korda “otsida”, sest vaid ühe lõikuva joone valimisel on tähise X asemel X... a b c d a – sihik on liiga väike, et haarata mõlema katkendjoone üksikosade otsi; b – mõlema
SPLINETYPE väärtusest: a – SPLINETYPE = 5; b – SPLINETYPE = 6 7) D ↵ Taastab liitjoone kuju, kui seda oli eelnevalt töödeldud PEDIT / F või PEDIT / S abil. . . . 8) L ↵ Enter polyline linetype generation option [ ON / OFF ] < current >: (sisestada liitjoone kujundamise mooduse valik [ sees / väljas ] vaikimisi – senine väärtus) Kujundab sirglõikudest ja punktidest koosneva liitjoone katkendjoonte iseloomu sõltumata üldkasutatavast põhimuutuja PLINEGEN väärtusest Valikuvõimalused: 8.1) ON ↵ Katkendjoone algus ja lõpp on liitjoone kui terviku alguses ja lõpus; (samasugune mõju on siis, kui põhimuutuja PLINEGEN = 1). 8.2) OFF ↵ Katkendjooned algavad ja lõpevad iga liitjoone osa alguses ja lõpus. (samasugune mõju, kui oleks põhimuutuja PLINEGEN = 0).
elemente (vt joonis 3.2). Sel juhul on olemas kolm võimalust. Joonis 3.2. Euleri diagrammidega on esitatud kolm võimalust, millises suhtes saavad ühisosaga (ühitatavate) terminite mahud olla. Vasakul on kujutatud identsete terminite T ja R kokkulangevad mahud, keskel ristuvate terminite Y ja M mahud ning paremal alluvussuhtes olevate terminite O ja M mahud. Tähised vastavad näidetele definitsioonis 3.8.1. Keskmisel joonisel on terminile M vastav Euleri ring tähistatud katkendjoonega. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.1.1. Samaste ehk identsete (identical) terminite mahud langevad täpselt kokku. (Nt T – täisnurkne rööpkülik; R – ristkülik.) D3.8.1.2. Ristuvate (overlapping) terminite mahud langevad osaliselt kokku - nad sisaldavad oma mahtudes ühiseid objekte, ent kummagi termini mahus on lisaks veel objekte, mis pole ühised. (Nt Y – üliõpilane; M –muusik.) D3.8.1.3
Ruuduke kursori ristil – sihiku suurus; a – sihik ei haara kaart; b – sihik on kaarel ja leitud keskpunktile ilmub vastav tähis laia joonega joonestaud punane ringjoon ; c – sihik on joonte lõikepunktist liiga kaugel; d – sihik haaras lõikepunkti ja see tähistatakse kaldristiga ÜLESANNE I Pinnatükk 219 Katkendjoonte lõikepunkti leidmisel peaved sihikusse mahtuma mõlemast joonest vähemalt üks osa, vastasel korral on vaja kaks korda “otsida”, sest vaid ühe lõikuva joone valimisel on tähise X asemel X... a – sihik on liiga väike, et haarata mõlema katkendjoone üksikosade otsi; b – mõlema katkendjoone otsad on haaratud sihiku poolt ning lõikepunkt on määratud; c – juhtumi a ilmnemisel on vaja klõpsata alul ühel joonel, millele ilmub lõikumise tähis
elemente (vt joonis 3.2). Sel juhul on olemas kolm võimalust. Joonis 3.2. Euleri diagrammidega on esitatud kolm võimalust, millises suhtes saavad ühisosaga (ühitatavate) terminite mahud olla. Vasakul on kujutatud identsete terminite T ja R kokkulangevad mahud, keskel ristuvate terminite Y ja M mahud ning paremal alluvussuhtes olevate terminite O ja M mahud. Tähised vastavad näidetele definitsioonis 3.8.1. Keskmisel joonisel on terminile M vastav Euleri ring tähistatud katkendjoonega. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.1.1. Samaste ehk identsete (identical) terminite mahud langevad täpselt kokku. (Nt T täisnurkne rööpkülik; R ristkülik.) D3.8.1.2. Ristuvate (overlapping) terminite mahud langevad osaliselt kokku - nad sisaldavad oma mahtudes ühiseid objekte, ent kummagi termini mahus on lisaks veel objekte, mis pole ühised. (Nt Y üliõpilane; M muusik.) D3.8.1.3
annaabi.ee 
