väheneb automaatselt. Nii avariiventiil ei avane ja vett kulub vähem. Auruga kuumutatavates kateldes aur juhitakse otse keskkatlast seadmesse. Aur loovutab soojuse katla kuumutuskihti ning kondenseerub veeks. Kondenseerunud vesi juhitakse kanalisatsiooni. Keetmist juhitakse reguleerides auru kogust. Katla kallutamine toimub kas mehaaniliselt või elektriliselt (uuematel). Suurematel kateldel on tühjenduskraan. Tavalistele kateldele lisaks on spetsiaalkatlaid, mille põhja või kaane külge on võimalik kinnitada segaja. Segaja pöörlemissuund ja kiirus on reguleeritav. Lisavarustusena on kateldele saada segajaid. KOMBIKATEL Uue põlvkonna keedukatlaid kutsutakse ka kombikateldeks. Seda mitte asjatult, sest kuumutamisfunktsioonile lisaks on need katlad võimelised valmistatavat rooga ka jahutama. Traditsioonilise keedukatla korral
elektrijaamad, kuigi neid saab kasutada igal pool, kus on vaja soojust toota. Eesti panus maailma kogutoodangusse on ligikaudu 400 000 tonni, mis teeb meist maailma suurima pelletitootja ühe elaniku kohta. Kui arvestada, et keskmine eramaja tarbib aastas 56 tonni pelleteid, siis on Eestis toodetavatega võimalik rahuldada kuni 80 000 eramu aastane küttevajadus. Pelletküte on moodne, täielikult automatiseeritud ning tänu ajakohastele kateldele eriti tõhus kütmisviis. PELLETIKÜTE ERAMAJADELE Eramaja pelletikatel on oma ehituse poolest üsna sarnane õlikatlaga. Ainus erinevus on põletis ning mahutis. Kõige levinum on katlamaja, mille pelletimahutit on vaja täita vaid 23 korda aastas. Pelletid tuuakse kohale spetsiaalse puhurautoga, millest neid saab mahutisse puhuda kuni 40meetri kauguselt. Kui ruumi on vähe, saab pelleteid osta ka 1525-kilogrammistes kottides ning kasutada katlamajas väiksemat mahutit
Katelde rikete tõttu võivad jääda suured hoonete kompleksid kütteta, millel külmaperioodil võivad olla väga tõsised tagajärjed. Selliste juhtumite vältimiseks soovitame: · hooldada katlaid ja küttesüsteeme ettenähtud ajal, kuna maksimaalsetel koormustel töötavad kütteseadmed eeldavad ideaalset korrasolekut; · kasutada katelde kütmisel kvaliteetset kütteainet; · suurendada järelevalvet küdevatele kateldele. Kui linnade ja suuremate asulate puhul on operatiivabi juurdepääs elu- ja abihoonetele suhteliselt lihtne ja kiire, siis ääremaadele jäävad metsatalud teevad päästetöötajad murelikuks. Siinkohal tuletabki Päästeamet meelde ja paneb inimestele südamele, et operatiivse abi efektiivsus õnnetuse korral sõltub suurel määral juurdepääsuteede läbitavusest. Seetõttu tuleks omanikel, eelkõige
tema kasuteguri, väljund(kasuliku) võimsuse ja erivõimsuse määramiseks. Tööks vajalikud vahendid: 1. Üks TTÜ soojustehnika instituudi katlalaboris paiknevatest kateldest (Molle), 2. Elektrokeemiline gaasianalüsaator Bacharach PCA 65, 3.Radiatsioonipüromeeter Omega või Fluke 4. Vedelkütuse kulumõõteseade, 5. Laokaalud tahke kütuse koguse mõõtmiseks, 6. Stopper, 7. Mõõdulint, 8. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid, 9. Vedelkütuse sertifikaadi koopia, 10. Kateldele paigaldatud mõõteseadmed temperatuuride ja veekulu mõõtmiseks, 11. Soovitatavalt Notebook või flopiketas töö käigus salvestatud mõõteseadmete edasiseks töötlemiseks Töö käik: Bilansikatsetus tehakse töösoojal katlal, mis tähendab, et katel on enne katse algust püsival tööreziimil (püsiv väljundvõimsus, püsivad suitsugaasi ja vee temperatuurid). Katse kestis 20 minutit, mille vältel fikseeriti 2 - 5 min järel
Vääveldioksiidi kontsentratsiooni viimine normi piiridesse 0,4 g/nm3 on võimalik väävlipüüdeseadmete kasutamisel. Põlevkivi korral väävelpuhastusseade mõningal määral lihtsustub, kuna on võimalik kasutada külluses olevat aluselist põlevkivituhaärastuse süsteemi selginenud vett. Sellise väävelpuhastusseadme maksumus on suurusjärgus 110140 EUR/kWe. Küsitavusi võib tekkida uute suure tööeaga väävelpuhastusseadme otstarbekusest tugevalt amortiseerunud olemasolevatele kateldele. Teatud probleemiks võib kujuneda ka väävelpuhastusseadmetele vajaliku katelde ja korstnate vahelise pinna puudumine. Lämmastikoksiidide kontsentratsioon põlevkivi tolmpõletamisel on vahemikus 0,20 0,25 g/nm3 ning jääb normiga määratud piiridesse (0,4 g/nm 3). Madala NOx kontsentratsiooni põhjuseks on väike orgaanilise lämmastiku sisaldus põlevkivis. Põlevkivi põletamisel, erinevana paljudest kivisütest, orgaanilisest süsinikust
sisepindadele. Ca(HCO3)2 _ CaCO3 + CO2 + H2O, Mg(HCO3)2 _ MgCO3 + CO2 + H2O, Mg(HCO3)2 _ Mg(OH)2 + 2CO2. Katlakivikiht on sageli valkjas kollakas, aga ka pruunikas või hoopis hall. Katlakivi peamine koostisosa on CaCO3, ent pruuni värvusega katlakivi kiht sisaldab ka raud(III)oksiidi - Fe2O3. Katlakivikiht rikub kuumutus- ja keetmisnõusid, halvendades nende soojusjuhtivust. Eriti kahjulikult mõjub see suurtele kateldele ja veeboileritele, kuna see põhjustab nendeülekuumenemist ja energiakulu suurenemist. Veetorustikes võib rohke katlakivikiht tekitada ohtlikke ummistusi. Katlakiviga kaetud küttekeha ja toru sisepind Mittekarbonaatset ehk jäävat karedust põhjustavad teised magneesiumi ja kaltsiumi vees lahustuvad soolad, nagu näiteks kloriidid, sulfaadid jm. Niisugune karedus ei kao vee kuumutamisel ega keetmisel. 2.7.2 Vee pehmendamine
ohtlikkusastmega seadmed, s.t. neis on ülesurve all kõrgetemperatuuriline töökeha (aur ja vesi). Katelde ekspluatatsiooni kõigil etappidel tuleb rangelt juhinduda arvukatest ettekirjutustest ja kehtestatud nõuetest, s.h.: - seadme valmistaja-ettevõtte koostatud tehnilise ekspluatatsiooni juhendid; - laevaomaniku või -kompanii poolt kehtestatud laevaseadmete tehnilise ekspluatatsiooni eeskirjade vastavad sätted; - klassifikatsiooniühingute poolt kateldele kehtestatud nõuded; - laeva vahiteenistuse ja sisekorra eeskirjad; - kehtivad tuleohutuse ja ohutustehnika nõuded; - eeskirjad laeva hukkumatust tagavate meetmete kohta; - rahvusvahelised ja rahvuslikud konventsioonid laevadelt keskkonnareostuse vältimiseks; muud direktiiv- ning katelde ekspluatatsiooni otseselt või kaudselt reglementeerivad dokumendid. Katelseadmete ekspluatatsioon hõlmab kõiki katla töö, tehnilise hoolduse, remondi ning
laes (radiatsioon ülekuumendi).Madalrõhu kateldes paikneb ülekuumendi kolde järel konvektiivses gaasikäigus (konvektiivülekuumendi). Konvektiivülekuumendi koosneb kollektoritega ühendatud vertikaalsetest siugtorudest või sirmidest. Radiatsioon ülekuumendi sarnaneb konstruktsioonilt kolde ekraanpinnaga. Aur ja põlemisgaasid liiguvad ülekuumendites päri-, vastu- ja segavooluskeemi järgi. Gaaside temperatuur valitakse 950 1100 °C kesk ja kõrgrõhu kateldele ja 850 °C keskrõhukateldele. Kesk- ja kõrgrõhu katelde konvektiivülekuumendid kujundatakse enamasti mitmeastmelistena, madalama temperatuuriga astmed vastuvoolu, kõrgtemperatuuriga aste pärivoolu. Auru ülekuumendites temperatuuriga üle 450 °C toimub auru segamine ja auru juhtimine ülekuumendi gaasikäigu ühelt küljelt teisele. Auruülekuumendid jagatakse vahekollektoritega pakettideks. Pakettide paksus 1-1,5 m, pakettide vahekaugus peab olema vähemalt 0,5 m.
annaabi.ee 
