Estonian Business School Ettevõtluse õppetool KONTROLLTÖÖ BEB-3 Õppejõud: Kristo Krumm Tallinn 2010 Heakook OÜ on Tallinna kesklinnas tegutsev kohvik-kondiitriäri. Vaja on luua ettevõttes uus kliendihaldusprogramm (CRM) ja sellele baseeruv klientide lojaalsust tagav püsikliendiprogramm. 1. Oma kliente kategoriseerime käibe ja ostude järgi. Meie ettevõtte klientide hierarhja: Partner nö äriklient, kes tellib meilt üritusteks vajaminevat Sõber pikaajaline klient, kes alati leiab tee meie juurde Maiustaja käib kohvikus või tellib meie tooteid aeg-ajalt/ pikema aja tagant 1. Panna kirja, milliseid andmeid Te soovite teada saada nende klientide kohta. Pange kirja CRM-i peamised andmeväljad. Andmed, mis meie jaoks olulised: a)PARTNER:
või halvana. Inimestel on võrdlemisi sarnased ettekujutused selle kohta, millised on seosed iseloomu ja välimuse vahel. See on tingitud 5-st erinevat liiki järelduste tegemise protsessist: 1) Ajaline laiendus - järeldus tehakse hetkeotsustuse põhjal. Hetkeväljendust peetakse selle inimese püsivaks iseloomuomaduseks. 2) Parataksis - kui me teeme üldistuse inimese alusel keda me tunneme teise inimese kohta. 3) Kategoriseerimine - see sarnaneb stereotüpiseerimine, kuna me kategoriseerime teise ära kui teatava grupi esindaja ja oletame, et tal on sellele grupile omased tunnused. 4) Funktsionaalne omadus - baseerub sellel arusaamal, et teatavad näo osad omavad teatavaid funktsioone. 5) Metafooriline üldistus baseerub aga mitmetel erinevatel füüsilistel tunnustel. Nt naine, kellel on õhukesed huuled ja tema juuksed on krunnis viitab tõsisele inimesele. Nende viie asjaolu tõttu langevad hindajate vastused sageli kokku, ehkki reaalset alust nendel hinnangutel ei ole.
Kõige kuulsam idee, mida Strauss välja pakkus on seotud binaarsete opositsioonidega. Tulevad välja sellest, et kui uurida müütide alusstruktuuri, siis ilmeb et kõigi rahvaste müüdid on väga sarnased oma ülesehituse poolest. Kõik sündmused ja tegelased on liigitatud binaarsel põhimõttel. Jaotuvad kaheks: elus/surnud, mees/naine, lubatud/mittelubatud, puhas/mittepuhas. See ongi algoritm, mis aitab kogu inimkogemust seletada. Ka tegelikus elus me kategoriseerime vastavata terminite kaudu maailma. Neid nim sensoorsed opositsioonid: toores/keedetud, niiske/kuiv, soe/külm. Mittesensoorsed: kuu/päike, mesi/tubakas Ühe rahva kommete kogum on alati märgitud stiiliga. Levi-Strauss tegeles ka mõtlemise probleemidega. Kas kogu maailma mõtlen nii nagu lääne inimesed? Või mõtlevad põlisrahvad teistmoodi? Lääne inimese mõtlemise stiil ehk inseneri mõtlemise stiil. Põliselanike mõtlemine on mütoloogiline. Sellele on omane
omaduste objektide hulga seesmine vaimne esitus, sisaldades seda mida me objektidest teame. Kategooriate kirjeldused. Mis on kategooriad? Üksuste klassid. On võimalik üksusi tunnuste, näidete, teadmiste, prototüüpide abil liigitada ühe mõiste alla. Mille poolest erinevad mõisted ja kategooriad? Mõiste hõlmab endas kategooriaid. Kuidas inimesed kategoriseerivad? Erinevad teooriad: tunnusteooriad, seletusteooriad, tõenäosusteooriad. Kategoriseerime sarnaste tunnuste abil, perekondlike sarnasuste abil, kõikidest elu jooksul nähtud isenditest prototüübi luues või tunnustevahelisi seoseid ja olemasolevaid reegleid kasutades. Miks on teadmisi üldse vaja klassifitseerida? Et oleks lihtsam neid mälust üles leida ja järeldusi teha. Kõigepealt on vaja mõisteid sest need võimaldavad klassifitseerida. Mõistete kujunemine võimaldab kognitiivset ökonoomiat mis tagab lihtsama juurdepääsu informatsioonile
Inimestel on võrdlemisi sarnased ettekujutused selle kohta, millised on seosed iseloomu ja välimuse vahel. See on tingitud 5-st erinevat liiki järelduste tegemise protsessist: 1) Ajaline laiendus - järeldus tehakse hetkeotsustuse põhjal. Hetkeväljendust peetakse selle inimese püsivaks iseloomuomaduseks. 2)Parataksis - kui me teeme üldistuse inimese alusel keda me tunneme teise inimese kohta. 3)Kategoriseerimine - see sarnaneb stereotüpiseerimine, kuna me kategoriseerime teise ära kui teatava grupi esindaja ja oletame, et tal on sellele grupile omased tunnused. 4) Funktsionaalne omadus - baseerub sellel arusaamal, et teatavad näo osad omavad teatavaid funktsioone. 5) Metafooriline üldistus baseerub aga mitmetel erinevatel füüsilistel tunnustel. Nt naine, kellel on õhukesed huuled ja tema juuksed on krunnis viitab tõsisele inimesele. Nende viie asjaolu tõttu langevad hindajate vastused sageli kokku, ehkki reaalset alust nendel hinnangutel ei ole
Nt: gooti inimene. Milleks on vaja kategoriseerida? Kasulik, sest: 1. säästab aega inimesed saavad kiire ligipääsu inimele, keda ei tunne, piisab grupikuuluvuse tuvastamisest 2. annab nägemus maailmast - kui mingi kategooria on aktiveerunud, siis kaldutakse nägema, et selle liikmetel on kõik omadused, mis on seotud selle kategooriaga. Kategoriseerimine võimaldab ette ennustada käitumist ja alaneb enda ebakindlus. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Millal me teisi kategoriseerime? kui isik pole meile piisavalt oluline tema kohta põhjalikumate uuringute tegemiseks. Enamasti on tegevus teadlik, aga võib olla ka mitteteadlik. Kategoriseeritakse mitteteadlikult kui: 1. esmaste omaduste baasil kõige esmane omadus omab kõige suuremat mõju 2. isik on omaduste poolest äärmiselt erinev 1 mees naiste seas 3. kõige sagedamini kasutatav omadus välimusel põhinevad omadused nagu rass, sugu. Stereotüüpide allasurumine
annaabi.ee 
