Sillad · 1176 alustati esimese silla ehitamist üle Thames-i jõe. See sild oli ainukene, mis Londonis oli kuni 1739. aastani, kuna ülekäik oli kitsas ja inimesed kasutasid pigem jõeäärsete paadimeeste teenuseid. Londoni sild Kirik · Keskaegses Londonis oli kirikul suur võim, mis peegeldub kirikute arhitektuuris. · Old St. Paul's Cathedral -i (ehitatud 1280) peeti keskaja võimsaimaks katedraaliks (puust torn hävis pikselöögijärgses tulekahjus 1561). · Samuti Westminster Abbey, mille William III restaureeris 1269. Old St. Paul's Cathedral · 1123 asutati Londonisse St. Bartholomew klooster, millest kasvas välja olukord kus lõpuks oli linnas kokku 13 kloostrit. St. Bartholomew klooster Igapäevaelu Londonis · Londoni populatisoon oli varakeskajaks umbes 18,000 inimest, kui Rooma-aegses Londonis oli
(kool) Referaat Notre Dame de Paris (nimi) (koht aasta) Notre Dame (prantsuse keeles ,,Jumalaema") Notre Dame'i katedraal asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne'i basiilika. Notre Dame on üks silmapaistvamatest gooti stiilis kirikutest Prantsusmaal ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. Notre Dame on 130 meetrit pikk ja tegemist on viielöövilise basiilikaga, millel on topetümbriskäigu ja kabelitega koor, ühelöövilise transeptiga pikihoone, kabellöövid, kiivrita läänetornid ja tugikaared. Kabel on üks esimesi ehitisi maailmas, kus kasutati tugikaart. Kiriku ehitamist alustas Maurice de Sully 1163. aastal kuningas Louis VII valitsemise ajal ning need kestsid kuni aastani 1330. Ehitus võttis nii kaua aega osaliselt sellepärast, et
Pariisi Jumalaema kirik Pariisi südamesse ehitatud Jumalaema kirik (Notre-Dame) on üks vanimaid ja kauneimaid gooti katedraale ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. 1163.aastal alustatud kirik sai valmis kaks sajandit hiljem. Jumalaema kirik asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne' i basiilika.See paik ei olnud juhuslikult valitud. Just sinna asutasid gallialased Lutetia, tulevase pariisi. Samasse kohta ehitasid roomlased templi, mis hiljem muudeti ristiusu kirikuks. Notre-Dame'i
suurem gooti kirik. Algselt planeeriti katedraalile kahte, ühekõrgust, torni. Pea 170 aastat hiljem, oli katedraali esimene ehitus valmis saanud. Lõuna torn oli aga lühem, mitte nagu algses visioonis. 1533. aasta oktoobris süttis katedraal aga leekidesse, selle tõttu lükkus 3 edasi ka lõuna torni lõpule viimine. 1.3 Ajaloosündmuste mõju katedraalile Antwerpeni katedraal sai piiskopkonna katedraaliks 1559. aastal. Selle tiitli kaotas katedraal aga 1881. aastal ja sai selle tagasi alles 1961. aastal. Tiitli kaotus oli seotud Napoleoni ja Paavst Pius VII vahelise koostöölepinguga, mis sõlmiti 15 juulil, 1801. aastal . 20. augustil 1566. aastal toimus ikonoklasm, millega seoses hävitasid protestandid suure osa katedraali sisustusest. Kui Antwerpen hiljem taas protestantide võimu alla läks, hävitati
Rapla valda ja linna ei ole Eestimaa ühestki äärest kauge tulla, ligipääs on igast ilmakaarest. Kõige rahvarikkam asustatud punkt Rapla linnast on poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Eesti pealinn Tallinn. Tallinna poolt maanteed pidi tulijale hakkavad seitsme kilomeetri kauguselt silma kaks hõbedast tippu. See on 1901.aastal ehitatud Rapla MaarjaMagdaleena kirik, ainus kahe torniga ilusaim ja uhkeim Eestimaa maakirik, mida välismaalased on nimetanud katedraaliks. Tulla võib maanteed pidi, raudteed pidi valla piiridesse jääb Hagudi ja Rapla raudteejaam, siit edasi saab Pärnu ja Viljandi poole, kui nimetada tähtsamaid kohti. Siinkandis Kuusikul on talvel Eestimaa kõige külmem paik. Kunagisest Alu rüütlimõisa kirikukülast on tänaseks saanud Tallinnalähedane ligi kuue tuhande elanikuga väikelinn Rapla, maakonna ja valla suurim keskus, oma mõttelise "vanalinnaga", mille moodustavad kirik, 18. sajandi viimasel veerandil
annaabi.ee 
