nendest, madal kütteväärtus, saaste-gaasid, tuhk Hüdroelektrijaamad-plussid-puudub õhusaaste, elektrit saab genereerida pidevalt, tootmise peale minevad kulud on väikesed. Miinused-kalade liikumise häirimine, veekvaliteedi rikkumine, jaama ehitamine väga kulukas. Suurim on Hiinas Tuumaelektri jaamad-plussid-ei eralda kasvuhoonegaase, normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Miinused-tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kulukad, katastroofioht. Tuumajaam Eestisse- ei, kuna on kallis, on terroristide oht, turvajäätmete turvaline hoiustamine Alternatiivenergia-taastuv, ei kahjusta keskkonda. Tuuleenergia plussid- keskkonnasõbralik, puudused-väike võimsus, ebaühtlane kasutamisvõimalus, mõjutavad maastikupilti. Tõusu-mõõna energia-eelised-keskkonnasõbralik, puudused-tehniliselt keeruline. Geotermaalenergia-eelised-ühtlane energia varustamine, puudus-kasutamise lokaalsus
.8 3.1. Suur kasutegur....................................................................................................................................8 3.2. Süsiniku vaba energia .........................................................................................................................8 3.3. Turvalised elektrijaamad. ...................................................................................................................9 3.4. Katastroofioht ....................................................................................................................................9 3.5. Tuumajäätmed .................................................................................................................................10 3.6. Uraani kaevandamine.......................................................................................................................10 4. AJALUGU ................................
sellega seotud subjekidele. Andmete terviklikus (integrity) tähendab andmete pärinemist autentsest allikast ning veendumist, et andmeid pole hiljem volitamatult muudetud nii tahtliku tegevuse tulemusena või ka tahtmatult. Haavatavus (vulnerability) on mingi süsteemi (nt sotsiaalse või ökosüsteemi) tõenäolise kahjustumise määr ebasoodsate mõjurite tõttu [ Oht (threat) on olukord, kus kedagi/midagi ähvardab nt õnnetus (õnnetuseoht), katastroof (katastroofioht)[1]; nende võimalus ja tõenäosus[1] (sellises tähenduses langeb see kokku mitmetähendusliku termini "risk" ühe tähendusega). Ründetarkvara on programm, mis kujutab endast ohtu turvalisusele või privaatsusele, käitudes ebaseaduslikult, levitades viirust või olles seotud petturluse või rünnakutega. Trooja on liik õelvara, mis tavaliselt tuleb kaasa koos mõne teise arvutiprogrammi või failiga. Uss/ ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei
julgeolekukeskkonna olulise ja pikaajalise halvenemisega, mida ei ole ette näha. Pikemas perspektiivis ei saa sellise ohu taastekkimise võimalust siiski täielikult välistada. Eesti julgeolekut mõjutavad ka inimtegevusest tingitud ohud- tulekahjud ja plahvatused, transpordi, kiirgus- ja keemiaõnnetused ning nende õnnetuste piiriülesed mõjud. Läänemere piirkonnas on eriti ohtlikud vanemat tüüpi tuumajaamad, katastroofioht seostub eelkõige suurte ohtlikke kemikaale käitlevate ettevõtetega ning tankerite üha intensiivsema liiklusega Läänemerel ja esmajoones Soome lahes. Keskkonnaseisundi halvenemine tuleneb keskkonnaohtude ülemaailmsest ulatusest ning see võib olla seotud kliimamuutustega, osoonikihi hõrenemisega ja loodusvarade vähenemisega. Loodusõnnetustest ohustavad Eestit põhiliselt tormid ja üleujutused, mis võivad põhjustada hädaolukordi.
Pärast lepingu sõlmimist tegi seda Eesti poliitikutest avalikult esimesena Lennart Meri. Gaasijuhtme rajamise takistamise püüdes on panus tehtud Saksamaa üldsuse vastuseisule keskkonnakaalutlustel. Gaasijuhtme merealuse osa ehitusele peab eelnema keskkonnamõjude hindamine, mida pole veel tehtud. 14 Suurkatastroofi oht Toru suurema lekkega seotud katastroofioht. Gaasilekked on globaalses ulatuses arvestatav kasvuhoonegaaside emissiooni allikas. "Gaseeritud" meri, lisaks elustiku hävimisele ja setete üleskeerutamisele, võib põhjustada lekkekohta sattuvate laevade uppumist ja isegi lennukite allakukkumist (Bermuda kolmnurga efekt). Suurplahvatuse oht (vaakumpommi efekt), mille võimalikku ulatust polegi analüüsitud. Kui suures ulatuses torustik rebeneb ja järgneb detonatsioonide seeria, kui toimub suurplahvatus?
tegutseva organiseeritud kuritegevuse võimalik mõjuvõimu kasv ühiskonnas, sellega kaasnev korruptsioon ning imbumine poliitikasse, riigiametitesse ja majandusse. Inimtegevusest ja loodusjõududest tingitud ohud Eesti julgeolekut mõjutavad inimtegevusest tingitud ohud on tulekahjud ja plahvatused, transpordi-, kiirgus- ja keemiaõnnetused ning nende õnnetuste piiriülesed mõjud. Läänemere piirkonnas on eriti ohtlikud vanemat tüüpi tuumajaamad, katastroofioht seostub eelkõige suurte ohtlikke kemikaale käitlevate ettevõtetega ning tankerite üha intensiivsema liiklusega Läänemerel ja esmajoones Soome lahes. Keskkonnaseisundi halvenemine tuleneb keskkonnaohtude ülemaailmsest ulatusest ning see võib olla seotud kliimamuutustega, osoonikihi hõrenemisega ja loodusvarade vähenemisega. Loodusõnnetustest ohustavad Eestit põhiliselt tormid ja üleujutused, mis võivad põhjustada hädaolukordi. Sotsiaalsed ohud
organiseeritud kuritegevuse võimalik mõjuvõimu kasv ühiskonnas, sellega kaasnev korruptsioon ning imbumine poliitikasse, riigiametitesse ja majandusse. Inimtegevusest ja loodusjõududest tingitud ohud Eesti julgeolekut mõjutavad inimtegevusest tingitud ohud on tulekahjud ja plahvatused, transpordi-, kiirgus- ja keemiaõnnetused ning nende õnnetuste piiriülesed mõjud. Läänemere piirkonnas on eriti ohtlikud vanemat tüüpi tuumajaamad, katastroofioht seostub eelkõige suurte ohtlikke kemikaale käitlevate ettevõtetega ning tankerite üha intensiivsema liiklusega Läänemerel ja esmajoones Soome lahes. Keskkonnaseisundi halvenemine tuleneb keskkonnaohtude ülemaailmsest ulatusest ning see võib olla seotud kliimamuutustega, osoonikihi hõrenemisega ja loodusvarade vähenemisega. Loodusõnnetustest ohustavad Eestit põhiliselt tormid ja üleujutused, mis võivad põhjustada hädaolukordi. Sotsiaalsed ohud