keskaegsest armastusluulest tegelikult religioosne luule, kus laulikud avaldavad austust oma taevasele, ideaalsele daamile. Tugev on katareil dualistlik, gnostiline element. Maist keha põlatakse, hing on see, mis tegelikult austust väärib. Et aga katarid said suurepäraselt aru inimese liha nõrkusest, juhtus tihti, et tõsine "pühendumine" toimus alles surivoodil. Enne seda elati elu, mis kristlike mõõdupuude kohaselt, oli mõnevõrra kõlvatu. Enamik katareid sai inkvisitsiooni tuleriitadel otsa. Viimased 205 katarit põletati pärast Montseguri kindluse langemist 15. märtsil 1244 aastal. Enne tuleriidale saatmist anti katareile võimalus oma usust katoliikluse kasuks loobuda, loobujaid oli vaid paar. Katarid kasutasid religioosseil talitustel kummalist, äraväänatud ladina keelt. Vihjeid katareile ja nende ladina keelele leiame üsna palju Umberto Eco vaieldamatult kuulsaimast romaanist "Roosi nimi". Nimetus
ühendavat Lääne-Euroopa kuulusid aastal, ehk vaimulike, Katarite katareid juhiti heitmine, paavstlust taotlema paavst pidas Paljudele k-sajandil
päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Viimsed proovisid hoiduda kõigest materiaalsest (sõid võimalikult vähe, hoidusid suguelust, keeldusid teatud toiduainetes, eriti lihast). Lihtsalt usklikud pidasid paremaks suguelu ja laste saamist piirata, sest iga sünd tähistas hinge vangistamist keha poolt ja seega saatana võitu. Albilasteks kutsuti Albi linnas, kus oli katarite vaated populaased, elavaid katareid. 6. Inkvisitsioon: inkvisitsiooni loomise põhjus, karistused. (lk179) Inkvisitsioon kohtu pidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Ketserlus mõtteviis, mis ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud seisukohtadega, reeglina eitati kiriku rikastumispüüet ja kombelõtvust. (ketserid olid tõsiusklikud) Inkvisitsioon loodi ketserluse vastu võitlemiseks 13.sajandi algul. Kohtupidamine anti
Hiliskeskajal plagelandid ehk enesepiitutasid end patukahetsuseks. Progrommid ja patukahetsusteod omavahel seotud. 1349 mõistis paavst progrommid ja enesepiitsutamise hukka. Tertsiaarid (tertsium kolmas) nn kolmandad ordud. I mungaordud II nunnaordu III ilmikute ühendused ehk ilmikvennad tekkisid tihti iseseisvana, ilma reegliteta. Hoolitseti vanade ja haigete eest. Neid on keelatud ja ketserlikek kutsutud. Aga nad on kokkusulanuna ka säilind, nim begiinideks nagu ka katareid. 30
Seega kolmas ordu koosneb patukahetsusühenduste liikmetest, kes elavad väljaspool kloostreid. Sõna Tertsium (kolmas), on nö kolmandad ordud. Esimene on mungaordu, teine on nunnaordu, kolmas on munga või nunnaordu juures olevad ilmikute ühendused. Paljud sellised vennas või õeskonnad tekkisid iseseisvalt, ilma reegliteta. Mitteametliku olemuse poolest on neid süüdistatud ketserluses. Mõnikord on neid nimetatud ka begiinideks, kuna begiinideks on mõnikord nimetatud ka katareid. Enamus sellistest ühendustest ketserlusega seotud polnud, sageli aga raske öelda, mis ketserlus on ja mis seda pole. Begiinide ordu Esimesed teated begiinidest (nimetatud ka "pühad naised") pärinevad 12. saj. lõpust Liege'ist (Belgia), termin "begiin" võeti kasutusele 1230. aastatel, tema tähendus on tänapäeval ebaselge. Begiinid olid linnade kõrg- ja keskklassi naised, kes tundsid vajadust vaimsele pühendatusele ja omasid sotsiaalseid huvisid. Nad tegelesid haigete
annaabi.ee 
