sajandist. Esialgsed kogunemis paigad jõukate kogudusliigete elamud jne. 1.2. saj. kristliku kunsti ainsad allikad on katakombid. Jumala sõna e. Püha kiri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Katakombid. Leitud LähisIdas, Itaalias jms. Katakombidest leiti esimesed kunstiteosed Piiblitegelased Meenutasid inimesi rooma maalikunstis. Seinamaalid. Meenutas tavalisi rooma seinamaale. Hakkasid tekkima keerulike kristlik sümboolika. Seinamaalid olid kohmakad. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Skulptuurid. Skulptuure ei tehtud peaaegu üldse.
sajandist. Taevavõlvi kujutava kupli ja Päikest sümboliseeriva tsentraalse avausega Panteon oli Rooma kosmoloogiast lähtuvalt kõikide jumalate tempel. Ehitis oli alguses pühendatud arvatavasti 5 roomlaste poolt tuntud planeedi ning Päikese ja Kuu jumalatele. 609. a. sai sellest esimene paganlik tempel Roomas, mis pühitseti ristiusu kirikuks ja sai nimeks Santa Maria ad Martyres. Suur hulk ristiusus märtrtite ja teiste kristlaste põrme maeti Rooma katakombidest ümber selle pühakoja põranda alla. Purustused ja rüüstamised Aastate jooksul on ehitis vastu pidanud mitmesugustele purustustele. 663. aastal laskis Bütsantsi keiser Constans II üles kiskuda Panteoni katuse, et kätte saada kullatud pronkstahvleid. Keskajal oli Panteon palju aastaid kasutusel fordina. Paavst Urbanus VIII(Maffeo Barberini) laskis aga Panteoni protikuse sisemusest prnksi maha kiskuda
Miks tekkis kristlik sümboolika? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. 4. Mile poolest erinevad kristlikud mosaiigid, freskod või skulptuurid (reljeefid) samaaegsete rooma kunsti töödest? Roomas oli inimene kujutatud alasti, kristlikus kultuuris mitte kunagi. 5
avalikult, vaid pidid end varjama eramajades või kokku tulema looduses. Oma surnuid matsid nad katakombidesse, maa-alustesse labürintidesse. Suured katakombid asusid Rooma linna lähedal, kus pehmesse tuffi raiuti mitmesaja kilomeetri pikkune käikude rägastik, mis kohati laienes suuremateks hauakambriteks. Surnud maeti seintesse uuristatud tühimikesse, mis suleti marmorplaadiga. Katakombid olid ka esimeste kristlaste salajased kogunemiskohad ja varjupaigad. Katakombidest pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist.Kuna katakombid olid kitsad, siis kujunes põhiliseks kaunistusobjektiks lagi. Kaunistustega püüti luua kerguse ja avaruse muljet,et korvata maa-aluse ruumi süngust.Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Nii kompositsioonilt kui ka teostuselt olid need maalid lähedased hellenistlikule seinamaalile. Laemaalidest
Kiriku lagi oli lame v6i puudus yldse.N2iteks Vana Rooma Pyha Peetri kirik. Maalikunst Maalikunstis kasutati k6ige rohkem seinamaali ja mosaiiki millega kaunistati apsiid ja keskl66v.Mosaiigis kasutati v2ikse erksav2rvilisi klaasikuubikuid mis peegeldasid valgust.Nendest moodustub konarlik pind,m6jus erakordselt intensiivse ja mittematerjaalsena.V2rvides domineerisid heleroheline,kuldne,helesinine ja violetne(lilla).Kujutati syndmusi piiblist ja pyhakute elust ja sammuti katakombidest tuttavaid symboleid.Figuurid olid tardunud poosis ja pyhaliku ilmega.T2htis oli atripuutika,mis iseloomustas kindlat figuuri.Figuurid olid alati kaunistatud kuna paljast keha peeti patuseks.Kristus oli erandiks.K6ige rikamikult oli kanistatud altari esine.Kristust kujutati karjusena v6i kalana.Pyha vaim on valge tuvi,surematuse symbol on paabulind. Skulptuur Skulptuuri peaaegu yldse pole,kuna varasemad rahvad olid kummardanud kujusid siis ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaned
Kristlus sattus algul konflikti Rooma võimudega. Tekkis Lähis Idas ehk Rooma riigi idaosas, kus oli ideoloogiakriis teravaim. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased end varjama. Tuldi kokku eramajades või looduses. Oma surnud matsid katakombidesse(maa- alused labürindid). (no tore, ma viskan kah laibad keldrisse või müürin seina ja topin plaadid peale). kõige võimsamad katakombid on Rooma linna alguses. Seina sisse müürimisel marmorplaat peale. Katakombides sai koguneda ka. Katakombidest pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist. Põhiliseks kaunistusobjektiks kujunes lagi. Püüti luua kerguse ja avaruse muljet, et korvata maa aluse ruumi süngust. Laepind jaotati kontuuridega ringideks ja poolkaarteks (pinka arvab) , kuhu maaliti lendavaid figuure, linde, vääte. Sageli kujutati katakombides stseene, mis meenutas surma. Kristlased andsid paljudele motiividele uue, religioosse tähenduse. Nt kala, hea karjane, mis olid arusaadavad vaid kristlastele
annaabi.ee 
