Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kasvusuve" - 5 õppematerjali

Viinapuu
2
doc

Viinapuu

võrsete korgistumata ladvad. Allesjäänud oksad võib painutada taime lähedale tehtud kraavikesse ja katta kerge aiamullaga. Ajutine tugi jääb tähistama taime asukohta, et aprillis mullast vabastades tema oksad viga ei saaks. Väiksemgi vigastus kevadel põhjustab taime nõrgestava mahlavoo. Paljaskülma korral tuleb maapinda soojustada aiaprahi, puulehtede või turbapuruga. Peenikestele juurtele on ohtlik temperatuuri langemine alla -5 kraadi. Teise kasvusuve märksõnad hoolduses on toestamine ja kujundamine. Noor viinapuu annab mõned aastad ilusat saaki ka lõikamiseta, kuid vanemaid taimi tuleb kvaliteetse saagi saamiseks igal sügisel tugevasti lõigata. Lihtsam on seda teha siis, kui lähtutakse kindlast kujndusvormist. Sügislõikusele asudes tuleb osata eristada vanemaid oksi suvistest võrsetest ning võrse korgistunud ja korgistumata osa. Õige lõikusaeg on kaks nädalat pärast lehestiku kadumist, enamasti novembri alguses.

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Kalakasvatuse konspekt
13
docx

Kalakasvatuse konspekt

*Kalade juurdekasv pinna- või ruumalaühiku kohta. Tiikides arvutatakse seda kg ühe ha, passeinides ja sumpades ühe kuupmeetri kohta. *Looduslik produktiivsus Eesti oludes 80-150 kg/ha. Poolintensiivsel kasvatamisel on produktiivsus 400-850 kg/ha. Kalatoodang Tiigist saadava kala kogus, mis sisuliselt on asustatud kala massi ja sesoonse juurdekasvu summa. Väljendatakse pinnaühikule (kg/ha). Massi-iive *Eestis nõudlus 1-1,5 kg karpkala, so kolmesuvise kala järele. *Esimese kasvusuve lõpuks 35-50 g. *Teise kasvusuve lõpuks 250-350 g. *Kolmanda kasvusuve lõpuks 1000 ­ 1500 g. Suhteline juurdekasv *Kõige suurem esimesel astal (16000-35000 korda) vastne 1 mg -35 g noorkala. *Teisel aastal 10-12 korda. *Kolmas aasta 4-4,5 korda. Tiikide tühjendamine ja kalade väljapüük võtab aega, sest kala peab ise koos veega kogunema väljavoolu juurde ­ tiigi kiirel tühjendamisel võib kala jääda tiigi keskele mudasse, sest kalad püüavad tiigi tühjendamisel ujuda vastuvoolu

Bioloogia → Kasvatavate kalade bioloogia
46 allalaadimist
Karpkalakasvatus 2014
344
pdf

Karpkalakasvatus 2014

kohta. Looduslik produktiivsus Eesti oludes 80- 150 kg/ha. Poolintensiivsel kasvatamisel on produktiivsus 400-850 kg/ha. 144 Kalatoodang Tiigist saadava kala kogus, mis sisuliselt on asustatud kala massi ja sesoonse juurdekasvu summa. Väljendatakse pinnaühikule (kg/ha). 145 Massi-iive Eestis nõudlus 1-1,5 kg karpkala, so kolmesuvise kala järele. Esimese kasvusuve lõpuks 35-50 g. Teise kasvusuve lõpuks 250-350 g. Kolmanda kasvusuve lõpuks 1000 – 1500 g. 146 Suhteline juurdekasv Kõige suurem esimesel astal (16000-35000 korda) vastne 1 mg -35 g noorkala. Teisel aastal 10-12 korda. Kolmas aasta 4-4,5 korda. 147 Hobitiigi - 0,1 ha -toodangud Pidamis- Kalade arv, mass Kalade arv, mass ja reziim kevadel asustamise saak sügisel

Merendus → Kalakasvatus ja varude...
17 allalaadimist
Kalakasvatuse eksami küsimused-Toiduainete loomne toore
14
doc

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

Algab kevadel mais-juuns sugukaladelt järglaste saamise ja nende tiikidesse asustamisega. Tsükkel jaguneb kasvuperioodiks ja talvitamiseks. Kasvuperiood, kus kala võtab kaalus juurde 150-180 päeva. Ülejäänud osa aastas 180-210 päeva on karpkala talvitustiigis või hoidlas. Seal ta juurde ei võta, pigem kõhnub. Täiesüsteemses kasvanduses kestab kaubakala tootmise tsükkel kolm kasvuperioodi ja kaks talvitamist. Müügikõlblikuks (üle 1 kg raskuseks) saab kala kolmanda kasvusuve lõpuks. Selle aja vältel paigutatakse kalad ümber, s.o püütakse välja ja asustatakse talvitus- või suvetiiki 6–7 korda. Kalakasvatuse tsükli algul tiiki asustatud karpkalavastsetest kasvavad sügiseks noor kalad – samasuvised karpkalad. Esimene kasvuperiood kestab 3,5–4 kuud, juunist septembri lõpuni. Sügisel püütakse kalad kasvutiigist välja ja paigutatakse talvituma. Kevadeks on talve üle elanud kalad

Toit → Toiduainete loomne toore
33 allalaadimist
Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö
11
doc

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö

Kasvuperiood, mil kala viibib kasvutiigis, toitub intensiivselt ja võtab kaalus juurde, kestab Eesti oludes 150­180 päeva. Ülejäänud osa aastast, 180­210 päeva, on karpkala talvitustiigis või hoidlas, kus ta ei toitu ja oluliselt juurde ei kasva, pigem kõhnub, kattes energeetilised vajadused varuainete arvel. Täiesüsteemses kasvanduses kestab kaubakala tootmise tsükkel kolm kasvuperioodi ja kaks talvitamist. Müügikõlblikuks (üle 1 kg raskuseks) saab kala kolmanda kasvusuve lõpuks. Selle aja vältel paigutatakse kalad ümber, s.o püütakse välja ja asustatakse talvitus- või suvetiiki 6­7 korda. Kalakasvatuse tsükli algul tiiki asustatud karpkalavastsetest kasvavad sügiseks noor kalad ­ samasuvised karpkalad. Esimene kasvuperiood kestab 3,5­4 kuud, juunist septembri lõpuni. Sügisel püütakse kalad kasvutiigist välja ja paigutatakse talvituma

Merendus → Kalakasvatus ja varude...
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun