reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ka juurtel millest arenevad välja juurevõsud (vaarikas, astelpaju) · õiepung---Õiepungad on tihti kasvupungadest suuremad ja seal paiknevad õiealgmed. · kasvupung---sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. · segapung--on soomustega kaetud liitpung milles on nii õie-kui ka võrsealgmed. LEHED · lehekaenal--koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel. Lehekaenlast kasvavatest pungadest (külgpungadest)arenevad külgharud või õied või õisikud. · Leheroots ---taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või labasid varre või oksaga
produktide transport 11) Varte tüübid ja harunemine • Puittaimed: puud (esimene ja teine rinne), põõsad, puhmad, poolpõõsad • Rohttaimed: 1-aastased, 2- aastased ja mitmeaastased 12) Pung, pungade ehitus ja tüübid Pung on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud. Ehituse põhjal jaotatakse pungad kasvu-, õie- ja segapungadeks. - Kasvupung sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. - Õiepung sisaldab taime reproduktiivseid osi: õiealgmeid. - Segapung sisaldab mõlemasuguseid algmeid. Tüübid: • Ladvapung • Külgpung • Kaenalpung • Lisapung • Paljaspungad • Pikkvõrse • Lühivõrse 13) Varre muudendid • Risoom • Maa-alused võsundid ehk stoolonid • Mugul • Mugulsibul • Sibul • Kõitraod ehk väänlad • Astlad
See töö on vajalik mitte ainult ilu pärast vaid ka taime uute võrsete arenguks. Tavaliselt kasvab roosile rohkesti külgharusid, mille tippudes on uued õiepungad. Uutest võrsetest jäetakse alles 1-2 tugevamat, samuti piiratakse õienuppude arvu. Dekoratiivsete viljadega roosidel võiks ära korjata ainult tumedaks tõmbunud kroonlehed, sest lõigates jääme ilma viljade ilust. Suvise hoolduslõikuse käigus eemaldatakse ka "pimedad võrsed" võrsel puudub tipus kasvupung ja kõik metsikud võrsed juurekohale võimalikult lähedalt. Talveks katmine Lõigake peenraroosid oktoobris, puhastage taimed allesjäänud lehtedest ning kuhjake muld roosi juurte ümber 15-25 sentimeetri kõrguselt üles. Enne suuremate külmade saabumist painutada ettevaatlikult väänroosi pikemad võrsed maha. Järk-järgult tüve maadligi painutades valmistatakse talvekatmiseks ette ka tüviroose. Võimalusel paigaldada ülesmullatud
kastmist (muidu lehed pruunistuvad). Õitseb juulis. Lehed suured, ümarad ja jagunemata laineliste servadega meenutavad vihmavarju, suured ja kohevad väikestest kreemvalgetest õitest koosnevad veidi longus õisikud kõrgete lehtedeta varte otsas Õied hilissügisel, kõrged. Istutada üksiktaimena või grupina, õisikud suurepärased lõikelilled Paljundamine varakevadel risoomiga nii, et igal risoomi tükil on üks lehehakastis või kasvupung Külma- ja haiguste kindel, hilised öökülmad võivad lehehakatisi kahjustada, kuid need kasvavad asemele. Sordid puuduvad. Ei vaja toestamist. Südajaleheline bergeenia (Bergenia cordifolia) Siberist, Ida-Aasiat pärinev, madal, kõrgus 20-30 cm, koos õitega 40-50 cm, laiuv jäme risoom Kasvukohaks sobib poolvari ja piisavalt Muld parasniiske kuni märg, rammus ja huumusrikas. Vähenõudlik valguse suhtes, sobib poolvari ja piisavalt niikse kasvukoht
kasvu ehk võra väljakujunemise periood, viljakandmise periood ning puu vananemine ja hävinemine. Harilikult läbitakse need perioodid 30-35 aasta jooksul, meil esinevate külmade talvede tõttu on ploomipuude eluiga tavaliselt poole lühem 10-20 aastat. Kasvuperiood kestab 5-6 aastat, 3.-4. aastal tekivad esimesed õiepungad ja saame esimesi vilju, viljakande periood kestab 10-25 aastat. Ploomipuul on lihtpungad, lehekaenlasse tekivad 2-3 punga, neist keskmine on harilikult kasvupung ja selle kõrval asetsevad pungad on õiepungad. Õite arv õiepungades oleneb ploomi liigist. Ploomipuu on võrreldes õunapuu ja hapukirsipuuga külmakartlikum, samuti vajab ta enam niiskust. Seetõttu on leitud, et parim kasvupiirkond on pika vegetatsiooniperioodi ja pehmemate talvedega Lääne-Eesti (absoluutne miinimum on talvel läänerannikul 10- 12 kraadi kõrgem kui mandri kagu- ja idaosas). Ploomipuu pole mullastiku suhtes nõudlik ja võib soodsates kliimatingimustes kasvada
annaabi.ee 
