Torkav kuusk (picea pungens Engelm.) Torkav kuusk on meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliik. Kodumaaks on Põhja-Ameerika edelaosa, kasvades kaljumäestiku kesk-ja lõunaosas 1800-3300m kõrgusel. Moodustab metsi koos halli nulu (abies concolor), ebatsuuga ( Pseudotsuga menziezii) jt liikidega. Areaalis 25...30(40)m kõrguseks ja kuni 1m tüvediameetriga puu. Meil kuni 25m kõrgune ja 5...7m võra laiusega puu. Võra laikoonusjas kuni koonusjas, korrapärase kasvukujuga. Oksad tugevad, nooruses teravnurga all, hiljem horisontaalselt kasvavad. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Puudused: aeglasekasvuline, mullaviljakuse suhtes nõudlik, ei talu niisket mulda ega külgvarju, vanas easdekoratiivsus väheneb. Talub väga hästi linnatingimusi, on väga valgusnõudlik, haigustele vastupidav. Määramistunnused: Tüvi: koor hallikaspruun, väikeplaatjas, kestendav ja eralduv
Syringa meyeri MEYERI SIRELI SORDID `Josee` ´Palibin´ Kasvukuju Väike, Kasvukuju Väike kompaktse, kerakujuline ümara põõsas kasvukujuga Lehestik Tumeroheli põõsas ne Lehestik Tumerohelin Õied Helelillad, e tugevalt Õied Roosad, lõhnavad
taksonite arv on omaette eesmärgiks. Iseenesest on need liigid täiesti vastupidavad meie oludes. Haruldusena kasvab meil ka kollane mänd (P.ponderosa), mille omapäraks on, et okkad paiknevad 3-kaupa kimbus (meil ainus 3-okkaline mänd). Kollane mänd ei ole kuigi talvekindel ning on vastuvõtlik ka seenhaigustele. Käesoleva õppeaine praktikumides tutvutakse järgmiste männiliikidega: Harilik mänd - Pinus sylvestris Mägimänd - P. mugo (põõsasja kasvukujuga) Alpi seedermänd - P. cembra Korea seedermänd - P. koraiensis Kääbus-seedermänd - P. pumila (põõsasja kasvukujuga; h = 2 ... 6 m; vajab kinnisidumist lumevaalimise kaitseks!) Rumeelia mänd - P. peuce Valge mänd - P. strobus Eneseharimise mõttes: Keerdokkane mänd - P. contorta Must mänd - P. nigra (levinud mitme alamliigina väga suurel territooriumil Kesk- ja Lõuna-Euroopas Kollane mänd - P
asendunud pinnases olevate juurte juurekarvadega. Juuretipud on alati siledad ja tavaliselt lihakad. Õhujuured, mis moodustuvad 2/3 taimede massist on siledad ja ümarad, nende tipp on roheline · Uute juurte areng on märk orhidee uue kasvufaasi algusest. · Mõnedel orhideedel arenevad nn pesajuured- ülespoole kasvavad külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused. Orhideede osad vars · Orhideesid on 2 kasvukujuga ja harunemisviisiga monopodiaalseteks (üks haru) ja sümpodiaalseteks (mitu haru) -st pärast kasvuperioodi algust taim, kas kasvab otse üles või sirutab oma harud külje peale. · Monopodiaalse kasutüübiga orhideedel on üks sirge püstine haru, kasvamas ühes suunas, mille alumised osad hääbuvad aasta jooksul. (kuuking) · Sümpodiaalsed orhideedel on sageli roomav horisontaalne peaharu, millest kasvavad külgharud tõusevad vertikaalselt üles.(kingorhidee)
5. Katsetes kasutatavate sortide lühitutvustus Praktilises katses kasutati 2 kartulisorti. Üheks oli keskvarajane sort Maret ja teiseks hiline sort Anti. Kartulid erinevad lisaks erinevatele kasvuaegadele ka koore värvuse poolest. Anti koor on valge ning Maretil on punane koor. 5.1. Kartulisort Anti Päritolult on kartul ristamisvanemate R513-78 ja Super tulemus. Aretatud on Anti Jaan Sarve ja Mati Koppeli poolt. Anti on hilise kasvuajaga. Ta on puhmas keskmise kõrgusega, poollaiuva kasvukujuga, õied väiksed valged (koondunud suurtesse õisikutesse), õitsemise intensiivsus madal, mugulad on ümarovaalsed, kergelt lapikud, silmad keskmise sügavusega, mugulate koor ja sisu kollased, valgusidandid nõrgalt punavioletsed. Anti on kõrgesaagiline lauakartul, toorlõigud ega keedetud mugulad ei tumene, tärklisesisaldus on madal kuni keskmine, seepärast sobib ka salatikartuliks. Anti on vähikindel (D1), nakatub lehemädanikust vähem kui senine meie kõige
6. Torkav ja serbia kuusk Torkav kuusk (Picea púngens Engelm.) 5 Pungens torkav. Torkav kuusk ja hõbekuusk on kooskäsitletuna meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliigid. Kodumaaks on Põhja - Ameerika lääneosa, kasvades Kaljumäestikus kuni 3000 m. kõrguseni.. Areaalis 30 kuni 45 m kõrguseks ja kuni 1 m tüvediameetriga puu. Võra kitsas, püramidaalne ja sümmeetrilise kasvukujuga. Kasv aeglasem, kui harilikul kuusel. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Talub hästi linnatingimusi, on võrdlemisi valgusnõudlik. Võrsed: helepruunid, karvadeta, nõrgalt läikivad. Pungad: suured, koonusjad, pruunikad, vaiguta. Okkad: 2...3 cm pikad, nõelja tipuga, jäigad, kinnituvad võrsele radiaalselt. Okka kõigil külgedel rohkelt õhulõheridu, mistõttu okkad näivad hõbedastena. Hõbedased on okkad siiski
6. Torkav ja serbia kuusk Torkav kuusk (Picea púngens Engelm.) Torkav kuusk ja hõbekuusk on kooskäsitletuna meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliigid. Kodumaaks on Põhja - Ameerika lääneosa, kasvades Kaljumäestikus kuni 3000 m. kõrguseni. Moodustab metsi koos Abies concolor'i, Pseudotsuga menziesii, Picea engelmannii jt. liikidega. Areaalis 30 kuni 45 m kõrguseks ja kuni 1 m tüvediameetriga puu. Võra kitsas, püramidaalne ja sümmeetrilise kasvukujuga. Kasv aeglasem, kui harilikul kuusel. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Talub hästi linnatingimusi, on võrdlemisi valgusnõudlik. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: helepruunid, karvadeta, nõrgalt läikivad. Pungad: suured, koonusjad, pruunikad, vaiguta. Okkad: 2...3 cm pikad, nõelja tipuga, jäigad, kinnituvad võrsele radiaalselt. Okka kõigil külgedel rohkelt õhulõheridu, mistõttu okkad näivad hõbedastena
annaabi.ee 
