kuldnokkadele valmistatud tehiskodudest vaid need, mil suurem lennuava. Pesamaterjali siniraag ise ei varu, vaid tüüpilise suluspesitsejana muneb 34 mustrita valget muna õõnsuse (pesakasti) põhja. Ligi 20-päevase haudumise järel kooruvad pojad, kes jäävad pessa üpris kauaks: 2530 päevaks. Kuivõrd hauduma asutakse juba pärast esimese muna munemist, kooruvad pojad eri ajal, erinedes seetõttu sageli nii kasvukiiruselt kui ka suuruselt. Kehvematel aastatel või suuremate pesakondade puhul pole haruldane, et nõrgemad pojad surevad. Pärast poegade pesast lahkumist hoiab pesakond veel nädal kuni paar pesitsuspiirkonda. Kui pojad saavad saagijahil juba iseseisvalt hakkama, nõrgenevad peresidemed ning märkamatult algab lindude hajumine lõuna poole ja äraränne. Viimaseid siniraagu nähakse meil tavaliselt augusti lõpus või septembri esimesel poolel. Toitumine
70 a. Kasvab peamiselt puhtpuistuna. Puit on pehme ja punakasvalge. Kasutatakse saet, siseviimistluses ja söet. Harilik haab 30 m kõrgune, tüvi sirge, silinderjas. Võra lai ja ümarovaalne. Lehed mai keskel, algul on need kollakaspunased. Leidub Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas. Eestis kasvab koos kuuse kase ja lepaga. Õitseb aprillis, mais. Seemned valmivad juuni lõpus või juuli algul. On kahekojaline liik, isasõitega isendeid leidub rohkem. Paljuneb juurevõsude abil(eestis). On kasvukiiruselt Eestis II kohal. Vanus 80-100 a. Keskmine boniteet 1,3. On külmakindel ja valgusnõudlik, kasvab viljakatel kasvukohtadel. Kasvatamise peamiseks probleemiks on seenhaigused eriti just haavataelik. Kasutatakse nt saunade siseviimistlusel ja katuselaastude valmistamiselja paberitööstuses. Harilik tamm kasvab 30-40 m kõrguseks. Tugevate okstega puu, koor on noorelt pruunikas, hiljem peaaegu must. Lehed on 7-15 cm pikad ja nahkjad. Lehed parkainerikkad seega kõdunevad halvasti
Eestis ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, kasvab naadi ja angervaksa paljuneb peamiselt juurevõsude abil, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. kasvukohatüübis. Täiesti külmakindel liik. juurevõsu annab väga rikkalikult. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud Juurestik hästi arenenud. Kasvab Noorelt kiirekasvuline, kasvukiiruselt Eestis II rohkete külgpungadega. Noored lehed sümbioosis kiirikbakteriga Frankia, kohal (6,3 tm/ha/a). Vanus 80-100 a., sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, 5-7 mistõttu on võimeline siduma harva kasvavad vanemaks (150-160 a.). hõlmapaariga, 7-15 cm pikad, nahkjad. õhulämmastikku ja seeläbi parandama Keskmine boniteet kõrge: 1,3
kõrgel 8. kohal. 2011. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 15,97 miljardit eurot, mis tähendab aastast kasvu 7,6%. Kasvu vedas eelkõige töötlev tööstus, mida toetas kaupade tugev eksport, suurima mõjuga oli elektroonika ja seadmete tootmine ja eksport. Perioodil 2004- 2010 kasvas tööviljakus aastas keskmiselt 3%, 2010. aastal 6,3% võrreldes eelneva aastaga. Euroopa Liidu riikide hulgas edestas tootlikkuse kasvukiiruselt Eestit ainult Leedu. Ettevõtlussektori kogukasum oli 2,8 miljardit eurot, mis on 40% suurem kui aasta varem. Ettevõtete tootlikkuse näitajad jooksevhindades on puhta lisandväärtuse alusel kasvanud 2011. aastal nii hõivatu kui töötunni kohta. Alates 2006. aastast on Eesti eksport SKPst moodustanud keskmiselt umbes 72%, mistõttu on ekspordil ja selle kasvul oluline mõju Eesti majandusele. Eksport mängib tähtsat rolli Eesti konkurentsivõime seisukohast. 2011
Suhteliselt harva moodustab ka puhtpuistusid. Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Isasurvad tumepurpurpunased 7-8 cm pikad emasurvad - 12 cm pikad vähem värvikad. Seemned valmivad juuni lõpul, juuli algul. On kahekojaline liik, reeglina leidub isasõitega isendeid rohkem. Eestis paljuneb peamiselt juurevõsude abil, juurevõsu annab väga rikkalikult. Noorelt kiirekasvuline, keskmiselt kasvukiiruselt võrreldav kuusega (9,7 tm/ha/a). Vanus 80-100 a, harva kasvavad vanemaks (150-160 a.). Keskmine boniteet kõrge: 1,3. Raieküpsete puistute tagavara võib olla kõrge (400-500 tm/ha). Eesti rekordpuistu (haava triploidne vorm, kasvab Järvseljas), mis on 70a. vana, on tagavaraga 700 tm/ha, kuid kui liita hooldusraiete käigus väljaraiutud puidu kogus, siis ulatub koguproduktsioon kuni 1000 tm/ha.
annaabi.ee 
