KATTEELUND NAHK CUTIS 1. EPIDERMIS ehk marrasknahk EPIDERMIS 1. BASAALKIHT *sügavaim MELANOTSÜÜDID e pigmendirakud -> pruuni pigmenti MELANIINI-> naha värvus * naha päevitumine = kaitsereaktsioon UV-kiirguse vastu 2. OGAKIHT * mitu rida rakke, millel on ogakujulised jätked koos BASAALKIHIGA moodustavad KASVUKIHI ehk GERMINATIIVKIHI e Malpigi kihi - KASVUKIHI rakkudel - paljunemisvõime, mille arvel toimub EPIDERMISE KÕIKIDE KIHTIDE UUENEMINE * nahk uueneb 26-28 päevaga 3. SÕMERKIHT * keratohüaliini sõmerad 4. LÄIKEKIHT * keratohüaliinist moodustunud aine - eleidiin - sõmerkihi ja läikekihi rakud annavad sarvkihile tugevuse ja läike 5
................................................42 13. MAHUARVUTUSED.......................................................................................................44 13.1 Mulde ülakiht................................................................................................................44 13.2 Mulde alakiht................................................................................................................45 13.3 Nõlvade pindala ja haljastamiseks vajaliku kasvukihi mahu määramine ....................46 14. MAHUARVUTUSTE KOONDTABEL...........................................................................47 15. PROJEKTI KOKKUVÕTE...............................................................................................48 3 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT
Millised alltoodud retseptoritest on samaaegselt nii puute- kui ka termoretseptorid? Krause kolvikesed, Ruffini lõpmed 156.Milliseid kõrva osi tähistavad järgmised ladinakeelsed nimetused? a) cavum tympani → Trummiõõs, b) tuba auditiva → Kuulmetõri, c) meatus acusticus externus → Välimine kuulmekäik, d) membrana tympani → Trummikile 157.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Epidermis jääb pärisnaha peale. *Epidermise sarvkiht (stratum corneum) asub kasvukihi (stratum germinativum) peal. *Epidermise sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest, kasvukiht aga mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. *Pärisnaha näsakiht (stratum papillare), mis on varustatud veresoontega, tagab ainevahetuse epidermises, kus veresooni pole. *Küüned koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad rohkesti keratiini. 158."Haistmisrakud paiknevad haistmisepiteelis koos tugirakkude ja haistmisnäärmetega
Kohal, kus küünekeha läheb üle küünejuureks, on nähtav nahamõika alt esileulatuv poolkuujas heledam osa, mis kujutab endast küüne kasvamispiirkonda. Küüne külgmised osad ulatuvad samuti nahakurdudesse, mis moodustavad küünemõika. Kogu küüs paikneb küünealumikul, mis koosneb sidekoest ja kasvu- e. tekitusepiteelist. küünealumikus leidub rohkesti veresooni ja sensoorseid närvilõpmeid. Küünel, nagu epidermiselgi, eristatakse sarvkihti ja kasvukihti. Kasvukihi rakkudel paljunemisel arvel toimubki küüne kasv. Elusal inimesel kasvab küüs pidevalt ja küllaltki kiiresti - kuni 4 mm kuus. Karvad Karvad on niitjad jäigad sarvmoodustised, mis katavad tunduvat osa nahast. Nad puuduvad peopesadel, jalataldadel, huulepunal, sugutilukil, eesnaha sisemisel pinnal, rinnanibudel ja väikeste häbememokkadel. Karvkate ei ole keha erinevates piirkondades ühesugune ja varieerub individuaalselt. Väliskujult jagunevad karvad mitmesse tüüpi
Sideaine: sitke naftabituumen 257. korduv 258. korduv 259. Seguri mustsegu ja höövlisegu erinevus: seguri mustsegu segatakse soojalt või külmalt või liikurseguris ja on paigaldatavad. Höövlisegud segatatakse külmalt teefreesidega või greideridega vahetult teel või segamisplatsil. 260. Juurija- masin mis on ettenähtud kändude juurimiseks, võsa, metsalangetus kivide eemaldamine, kasvukihi eemaldus, kobestus. 261. Võsalõikur- masin mis on ettenähtud võsa ja põõsaste niitmiseks. Kaks liikuvat ketti niidavad põõsad ja võrsed maha ning peenestavad hakkeks. 22 262. Kobestaja- masin, misjon ettenähtud kõva pinnase kobestamiseks. 263. Buldooserid- mehhanismid, mis on ettenähtud kaevandamiseks, teisendamiseks; pinnaste, mullete, aluste,
Sideainena kasutatakse sitkeid või vedelaid naftabituumeneid või põlevkivibituumeneid. 260. Mis on seguri mustsegu ja höövlisegu erinevus Mustsegud segatakse soojalt või külmalt statsionaarses või liikurseguris ja on paigaldatud külmalt. Hllvlisegud segatakse külmalt teefreesiga vahetult teel või segamisplatsil. 261. Juurija Ettevalmistustööde masin. Kändude juurimiseks, võsa, metsalangetus, kivide eemaldamine, kasvukihi eemaldus, kobestus. 262. Võsalõikur Ettevalmistustööde masin. Ette nähtud võsa ja põõsavõrsete niitmiseks. Sõita tuleb sellise kiirusega, et lõikur jõuaks materjali korralikult peenestada. 263. Kobestaja Ettevalmistustööde masin. Ette nähtud kõva pinnase, külmunud pinnase kobestamiseks. 264. Buldooserid, nende jaotus Mullatöömasin. Ette nähtud pinnaste kaevanamiseks, teisaldamiseks
annaabi.ee 
