teavitamiseks Toomkooli õppekorraldusest ja õppetööst rakendatakse järgmisi meetmeid: 1) Toomkooli õppekorraldus ja kodukord on kättesaadavad Toomkooli kodulehelt; 2) Toomkooli õppekorraldust ja kodukorda tutvustatakse vanematele lahtiste uste päeval ja koostöölepingu sõlmimisel; 3) tutvusuuringute küsimustike kaudu selgitatakse välja perekondade kasvatuspõhimõtted ja vanemate poolt Toomkooli õppe- ja kasvukeskkonnale seatavad ootused; 4) jooksva õppetöö käigus jagatakse vanematele infot meililisti ja e-kooli kaudu; 5) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul viiakse vanematega läbi arenguvestlus; 6) Toomkooli kolleegiumisse kuulub kaks lastevanemate esindajat, kes on valitud lastevanemate üldkoosoleku poolt; 7) vanemaid kaasatakse Toomkooli poolt korraldatud ühisüritustele. 8) vanemal on e-kooli kaudu võimalik tutvuda lapse edasijõudmisega koolis, tutvuda
Eakaaslasele suunatud lause on pikem ja keerukam. Laps matkib, jäljendab tegelikkust, väljendab oma uudishimu jamõjutab teiste käitumist. Takoordineerib oma tegevust teiste lastega ja arvestab nende soovidega. Jätkub sõnavara kasv, mis otseselt sõltub lapse elu- ja kasvatustingimustest (Tiko 1996). Viiteallikad Sarapuu, H. (1977). Laps ja lelud. Tallinn: Valgus. Sarapuu, H. (1987). Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Tallinn: Valgus. Tiko, A. (1996). Kultuuritausta mõju lapse kasvukeskkonnale. Alushariduse õppekava projekt. Tallinn.33-35 Woolfson, R. C. (2004). Miks lapsed nii käituvad? Tallinn: Varrak
Mida teha aga siis, kui laps ei kuuletu põhjalikele selgitustele? Laps ei pruugi varases arengufaasis mõista vanema selgitusi ning vajab arusaamiseks välist stiimulit – kiitust või laitust. Milline on õiglane karistus? 11 IGA LAPSEL ON ÕIGUS PEREKONNALE Igal lapsel on õigus õnnelikule ja turvalisele lapsepõlvele ning perekonnale kui kõige tähtsamale ja paremale kasvukeskkonnale. Igal lapsel on õigus olla kuuldud ja ära kuulatud. Tugev ja terve, lapsi väärtustav pere ei ole iseenesestmõistetavus. Heade muutuste tekitamiseks on vajalik vanemate hoiakuid ja oskusi suunata moel, mis mõjutaks neid muutma oma käitumist positiivses suunas. Selle nimel on vaja tegutseda nii pereliikmetel endil kui ka kohalikul omavalitsusel ja riigil. Mitmed omavalitsused pakuvad peredele vastavalt oma võimalustele
enesekaitseks, vaid lapse soovist asju just niiviisi näha. See on põgenemine ebareaalsusesse. Laps elab oma rolli niitavalt sisse, et teda on mõttetu valetamises süüdistada. Tuleks välja selgitada, milline on tegelikkus, analüüsida ka olukorda lasteaias ja koolis. Kui laps ei saa end teostada ausal teel, kui lapse väärtushinnangud hakkavad kujunema selliseks, et eneseteostamiseks ei piisa oma energia kulutamisest või on selle kasutamist takistatud, tuleb kasvukeskkonnale tõsist tähelepanu pöörata. Vastasel korral muutub valetamine harjumuseks ja täiskasvanuna on seda väga raske välja juurida. *Iseloomu areng on kindlas seoses edu kogemusega. Raskuse ületamiseks koondab kogu oma jõu just see laps, kes on kogenud edust saadud heaolutunnet, on võimeline kontsentreeruma. Eelkooliealise lapse saladus on kontsentratsioonivõime areng. Täiskasvanul tuleb võimaldada lapsel töösse süveneda, mitte last kiita ja keelata.
minu katse ajal ilmastik erakordselt kuum ning seega sobilikum tomatite kasvatamisele. Liigne kuumus päevasel ajal üle 30-32 0C, kasvuhoones vähendas tomati õietolmu viljastamisvõimelisust (http://www.hansaplant.ee) ning see vähendas kasvuhoones kasvanud taimede saagikust. 21 Kokkuvõte 1. tomatitaimed vajavad kasvuks ja arenguks sobivat keskkonda 2. tomatitaimede edukaks kasvatamiseks tuleb valida kasvukeskkonnale sobiv tomatisort 3. 2010. aasta erakordselt kuumal suvel oli tomatitaimedele sobivaim kasvukoht välistingimustes Seega ei leidnud minu tööhüpotees: ,,Eesti tingimustes on tomatitele sobivaim kasvukeskkond kasvuhoones", 2010.a. erakordsetes tingimustes kinnitust. 22 Kasutatud kirjandus 1. Laas E. 1967. Dendoroloogia. Tallinn, Valgus, :25-26,28-32 2. Mehevits E, Mulla lupjamine. http://www
annaabi.ee 
