vastastikused ja teineteist täiendavad rollid. ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002) Arengupsüholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kivisalu, K. (2005) Miljon mängu eest. Pere ja kodu. Aprill, 58-61 Mäng. (1992) Eesti entsüklopeedia. 6. kd. Tallinn: Valgus. 501 Mäng. (2006).[2009, oktoober 05] http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng 10 Nugin, K. (2007). 3-6-aastaste laste intellektuaalne areng erinevates kasvukeskkondades WPPSI-R testi alusel. Tallinn: TLÜ Kirjastus Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Veisson, M. (2009). Lapse areng ja seda toetav keskkond. Rmt. Kivi. L., Sarapuu. H. (Koost.) Lasteaialaps peres. Tartu: Atlex, 5-29 11
10 ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002) Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kivisalu, K. (2005) Miljon mängu eest. Pere ja kodu. Aprill, 58-61 Mäng. (1992) Eesti entsüklopeedia. 6. kd. Tallinn: Valgus. 501 http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng Nugin, K. (2007). 3-6-aastaste laste intellektuaalne areng erinevates kasvukeskkondades WPPSI-R testi alusel. Tallinn: TLÜ Kirjastus Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Ugaste, A. (2009). Mängime ja õpime. Tallinn: Ilo Veisson, M. (2009). Lapse areng ja seda toetav keskkond. Rmt. Kivi. L., Sarapuu. H. (Koost.) Lasteaialaps peres. Tartu: Atlex 11
küsimusi. 8 Kasutatud kirjandus: 1. Strenberg, R.J., Forsythe, G.B., jt. Praktiline intelligentsus argielus. Tallinn: Külim. 2003 2. Bowell, R.A. Vaimse intelligentsuse 7 sammu. Tallinn: Külim. 2006 3. Nugin, K. 3-6-aastaste laste intellektuaalne areng erinevates kasvukeskkondades WPPSI-R testi alusel. Tallinn. 2007. 4. Liik, K. Arengupsühholoogia. Õpimaterjalid. 2008. 5. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tallinn: Väike Vanker (tõlk.). 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus 7. www.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Intelligentsus%20ja%20selle %20mõõtmine2.rtf 8. www.annaabi.com/otsing-intelligentsus 9
d valguskiirgusest ja seetõttu koguvad rohkem C-d mükoriisselt seenelt, millele selle hiljem tagastavad. Selline C jagamine tõstab koosluse mitmekesisust. C jt ained liiguvad ühe taime risosfäärist teise taime risosfääri, kuid need kasutatakse/talletatakse seenestruktuurides. NMA ühisabi kassa. Fakult. Taimed pigem ei võta seda mükoriisat, sest selle mitteomamine on kasulikum. Näide: Uibopuu katse, kus kasvatati kolme erinevat taimeliiki individuaalselt erinevates kasvukeskkondades. Hiljem taimed kuivatati ja mõõdeti nende biomassi. Tulemus oli iga taimeliigi puhul sama. Võrse ja juure biomass oli suurem nii noores metsas, vanas metsas kui ka põllul kui steriilses mullas, kus mükoriisat ei eksisteerinud. Kui teine taim on varjus, siis mükoriisast lisa. Seen võetakse võrgustikku alguses ka siis, kui mingit kasu pole. See on investeerimine tulevikku kunagi läheb vaja. 12. Kas ja kuidas mükoriisa mõjutab taimekoosluste struktuuri?
taim: veesisaldus, lehtede asend b) Mittepöörduvad jäävad kestma kuni eluea lõpuni või lõpetavad üldse organismis eksisteerimise. 1. Inimene: tõsised traumad (luumurrud), amputatsioon, omandatud liigutusvilumused, jalgrattasõit, ujumisvõime, 2. taim: liigiline kuuluvus Taimedel tunnuste muutus: 1. geneetilised identsed taimed eritingimustes: a) viljakates 1. jõgikõõlusleht. erilehisus ühel taimel eri kasvukeskkondades erinevad lehed. Veekeskkonnas lintjad lehed, õhulõhed puuduvad. veepinnal ujulehed (neerjad) õhulõhed on, aga ainult peal. Õhkkeskkonnas nooljad lehed, õhulõhed on lehe all b) väheviljakates Tunnuste muutus loomadel: 1. Himaalaja küülik. Eripära: kehaosade karvavärvus sõltub temperatuurist. 1. Temp üle 30 kraadi > küülik valge, sest blokeerub melaniini süntees läbi vaheastme
Poolparasiidid osa toitu kõrrelistelt, mõned liigid kasutavad ka mükoriisat. Poolparasiitsed silmarohu ja härgheina liigid vähendavad peremeestaimede biomassi ja kõrgust, ühtlustades rohurindes konkurentsi ja soodustades väiksekasvulisemate liikide kasvamist ning liigirikkuse püsimist. Saprofüüdid - seenjuure ehk mükoriisa abil toitujad 32 Putuktoidulised taimed välja arenenud lämmastiku- ja fosforivaestes kasvukeskkondades- huulhein, võipätakas. Eesti taimestik ehk floora: · 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; 50 sõnajalgtaimeliiki 4 paljasseemnetaimeliiki 1387 õistaimeliiki · Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda; · Naturaliseerunud liike on 82; · Tulnukliike ja kultuurpäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliserunud liigid) · Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki. Kust taimed Eestisse tulid pärast jääaega?
annaabi.ee 
