aitavad toitu säilitada. Ilma e-aineteta ei sööks enamus inimesi neid toite, mida nad praegu söövad. Mina olen e-ainete koha pealt neutraalne ja arvan, et kui inimene tarbib toitu normaalkoguses, siis ei ole hullu midagi. II Hapniku sisaldus õhus muutub kõrguse suurenedes väiksemaks. Kuidas on kohanenud seal sündinud, kasvanud ja elava inimese organism väiksema hapnikusisaldusega? Nende inimeste kopsud ja süda on suurem. Südame ja kopsude suurus enam sinna peale kasvuiga elama minnes ei muutu. Samuti kõrval mägedes elavate inimeste hemoglobiini tase on kõrgem, kõrguse vähenedes/mägedest lahkudes algab hemoglobiini taseme langus. Millist mõju avaldab füüsiline koormus hingamisele? 1) Hingamine sageneb 2)Hingamine muutub sügavamaks Millise muutuse alusel organism hingamissagedust või hingamissüdavust muudab? 3elundit, mis osalevad seedeprotsessid, kuid mida toit otseselt ei läbi.
Põlduba – Püstine kuni 2m kõrgune taim, mille juured ulatuvad 90cm sügavuseni. Taim 30-40% ulatuses risttolmleb. Põlduba võib stressi mõjul kaotada 70-80% õitest ja kauntest. Seemned on helerohelised-helepruunid. Uba on niiskusetundlik ning talle ei sobi kuivakartlikud mullad. Kuivuse suhtes on taim tundlik. Põldoa seemnete vahekaugus võiks olla 20-45cm ning soovitatav on sügiskünd. Kultiveerida 6-8cm sühavusele. Orgaanilised väetised pikendavad kasvuiga. Sobivad väetised mis on madala lämmastikusisaldusega. Kahjurid on lehetäi, hernekärsakas, laikpõletik ja šokolaadilaiksus. Kartul – Kuulub maavitsaliste sugukonda ja perekonda. Mitmeaastane rohtne taim. Elutsükkel toimub idanemisest mugulate moodustamiseni. Varred on kolme- või neljakandilised ning enamasti püstised. Koosneb: õiest, vili, lehed, külgmine vars, peavars, stoolonid, emamugul, juured, mugul. Õis koosneb viiest tupplehest, kroonlehest, tolmukast ja emakast
kultiveerimisel, saagikuse reguleerimisel ja veinivalmistamisel. Viinamarjakasvatus. Veinikvaliteeti mõjutavad tegurid elik TERROIR: Pinnas, põhjapinnas, kliima, makrokliima, viinamarjapõllu asend päikese suhtes ning kõrgus merepinnast. Põhifaktor hea saagi saamiseks on aasta keskmine kliima. Mõned näited: Palju vihma ja vähe päikest, vein on tihke ja happeline Palju päikest ja liiga kuiv, vein on pargine ja puudub puuviljasus. Viinamarja keskmine kasvuiga on 35 aastat, vanemad väädid annavad vähem mahla kuid sellevõrra kvaliteetsem on vein. VEINIDE EHITUS. Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veinide ehituslik olemus: v HAPE v TANNIIN v PUUVILJASUS v ALKOHOL v KÜPSUSASTE v SERVEERIMISE TEMPERATUUR HAPE Annab selgroo, skeleti, rühi Toimib kui säilitusaine
Talub kuni -25 C külma. Eelistab viljakat parasniisket mulda. Talirukkist vähem vastupidav. Kasvuperiood 320-350 päeva) 2.Oder Hordeum L (Eristatakse kahe-ja kuuerealine oder) -suvioder (kasvat. rohkem söödaks, valm. ka õlut ja linnaseid. Temp. suhtes vähenõudlik, min.idanemistemp on 1 kuni 2 C, opt. 10 kuni 18 C. Tõusmed taluvad 7 kuni 8 C külma. Terade mood. soodsain temp.15 kuni 23 C. Sobib neutraalse pH tasemega huumusrikkad liivsavimullad. Lühim kasvuiga 70 päeva, hilised sordid kuni 100 päeva.) -talioder (Eestis kasvat. vähe-nõrk talvekindlus (peam.saartel) Kasvat. peamiselt pehme talvega piirkondades Saksa, Ungari, Prantsusmaa. Kasut. inimtoiduks, loomasöödaks, õlle tooraineks.) 3.Talirukis Secale L Soojuse suhtes vähenõudlik, seemned idanevad 1 2 C juures. Talub külma kuni 35 C. Vähenõudlik niiskuse ja mullatoitainete suhtes. Võimas juurestik-vett ja mineraalained saab kätte väga sügavalt mullakihtidest. Sobib
kavandades. Just vanuselise jaotuse ebaühtluses peitub ka põhjus, miks ühel või teisel ajalooperioodil ei ole võimalik planeerida raieid ainult juurdekasvust lähtudes. Samas ei tähenda see seda, et metsakasutuse ajaloos tehtud vead peaksid jäämagi korduma. Loodus oma mitmekesisusega on andnud meile suurepärase võimaluse vigu tasandada. Ka keerukates olukordades aitab metsakasutust arukalt kavandada eri puuliikide eri pikkusega kasvuiga, puistute sisemine struktuur ning nende ruumiline paiknemine. Kahjuks on viimased kümme aastat näidanud, et me ei ole valmis seda võimalust kasutama, vastupidi oleme valinud selge suuna oma puiduvarud ammendada. Metsanduse põhitõed on devalveerunud ja väljakujunenud tavad muutunud piinlikuks ballastiks kuni selleni välja, et äriks on muudetud isegi metsandusteabe kogumine ning metsakasutuse kavandamine. Mõõtühikuks ei ole
KALTSITRIOOL!! Hüpovitaminoos on vitamiinide osalisest puudusest tekkinud häire. Selle juures avalduvad häired ei ole täpse iseloomu ja tunnustega. Avitaminoos on aga vitamiini täielikust puudusest tngitud häire. Temale on iseloomulikud kindlad tunnused. Hüpo- ja avitaminoosi tekkepõhjusteks võivad olla: 1)vitamiini vähesus toidus 2)vitamiini imendumise häired 3)vitamiini kõrgenenud vajaduse korral tavalisest kogusest ei piisa - rasedus, kasvuiga, nakkushaigused, antibiootikute manustamisel 4)vitamiini sünteesi häire Vitamiin D3 – organism ise sünteesib ultravioletkiirte abil nahas, lähteaineks kolesterool. Saab piimast, kalaõlist, juustust. 7 7. Vees lahustuvad vitamiinid: B-rühm, vitamiin C. Nende tähtsus organismi talitluses, saamisallikad ja puudusel tekkivad häired. C-vitamiini on vaja: rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni
annaabi.ee 
