õppimisvõimena olemas on. Pedagoogiline käsitlus püüab seletada, mida peaks nn õige kasvatus endale eesmärgiks seadma ja kuidas peaks oma eesmärke realiseerima, siis on kasvatusteaduslik probleem selles, miks niisugune pedagoogika on kujunenud ja eksisteerib ja mida võib selle oodata tuleviku jaoks. Kasvatusteadus ei ole pedagoogika sünonüüm, kasvatusteadus uurib pedagoogikaid ja nende toimet. Kasvatusteadus avab tee pedagoogilisele enesetunnetusele, püüdes kirjeldada kasvatustegelikkuses toimuvat, seletada ja mõista, mispärast see on nii ning ennustada võimalikke arengutendentse ja tagajärgi. (J.Orn, 1993, Haridus, 70 lk).
Nii on see Montessori, waldorfi- kui ka Freinet' pedagoogikas. Lapsekeskses pedagoogikas mõistetakse kasvatust kui kasvada saamist, kasvada aitamist. Hermeneutika on tunnetuse peaprintsiip või ka mõistmisõpetus. Hermeneutika tagasitulek võlgneb William Diltheyle, kelle filosoofia põhiteemaks oli vaimuteaduste loomuse kirjeldamine nende suhetes loodusteadustesse. Hermeneutilise kasvatusteaduse ülesanne on olla teadus kasvatusest kasvatuse jaoks, et teha vaadeldavaks kasvatustegelikkuses immanentsena ( seesmiselt omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid. Hermeneutiline vaateviis viib taaskord kokku subjekti ja objekti, näeb ühisala uurija subjektiivsuses ning uuritava objektiivsuses, samasust indiviidis ja ühiskonnas. Teeb vaadeldavaks, kuidas minevik-olevik-tulevik üksteises sisalduvad ja kuidas teineteiseks saavad väärtused ning tõsiasjad. Aja vaim ja lapsepõlv Kasvatusteaduse uurimisvaldkonnas on palju tähelepanu pööratud lapsepõlvele. Lapsepõlve võib
põhjusena kui tagajärjena, nii otseselt isiku personaalse elukvaliteedi mõjutajana kui tema lähedaste elukaare kujundajatena läbi mitmete põlvkondade. Tekkemehhanismide poolest on anormsete suhete ja käitumise probleemid valdavalt sotsiaalset päritolu ja välditavad õige kasvatusega, mis omakorda toetub õigetele väärtushoiakutele. Toimiva lähikasvatajana peaks end tundma aga iga lapse või noorukiga kokkupuutuv inimene. Ühiskonna kasvatustegelikkuses on määravad kõik erinevatest rollidest tingitud tasandid: Ema Isa Õpetaja Juht Teadlane, mõistes antud rollimääratlusi laiemate sümbolitena ja loetledes siin üles nö arhetüüpseimad. Need rollid ei ole ei formaalselt määratavad ega ka ainult sünniõigusega antud, seega võivad neid täita arengu seisukohast sellel hetkel sobivaimad isiksused - nii ühiskonnas tervikuna kui ka iga konkreetse inimese elutee mõjustajatena.
Kui üliõpilastöö on arendusliku iseloomuga, siis on ta oma sisult ja vormilt projekt, mille olulisemad elemendid on uue seisundi (mis?, mida?) ja selle saavutamise vahendite ja tingimuste (kuidas?) projekteerimine ja saadud tulemuse hindamine. Mõistagi tugineb projekteerimine olemasolevatele uurimis- tulemustele, nii nagu uurimuslikes töödes esitatakse järeldustena võimalikud praktilised rakendused. Arendusprojekt lähtub mingist vastuolust, vajakajäämisest, vajadusest tänapäeva kasvatustegelikkuses midagi muuta või parandada. Sellise projekti puhul hinnatakse probleemi elulisust ja aktuaalsust, situatsioonianalüüsi põhjalikkust, lahendite uudsust ja rakendatavust. Projekt sisaldab järgmisi osi: 1. Probleemi seade Sissejuhatus probleemi, milles antakse probleemi või vastuolu lühike üldiseloomustus, olukorra muutmise eesmärk, kavandatavate lahenduste ja käsitletava ainese piiritlemine. Probleemi olemus, muutmist vajava olukorra ning selle kujunemise analüüs
well-being are excluded. aga muutunud tingimuste mõju arvestamine. Laste endi häält on One of the indicators of overall quality of children's neid puudutavate otsuste vastuvõtmisel vähe (praktiliselt üldse envi-ronment and well-being is a subjective sense of security. mitte) kuulda võetud, ometi teavad lapsed kõige paremini, mis The sense of insecurity is a key concept, which is used as an tunne on olla laps tänapäeva kasvatustegelikkuses. Laste umbrella concept for subjective feelings of helplessness, kuulamist võib takistada nn naiivne dispositsioon: lapselt ei tasu anxiety, worry and fear (La-hikainen et ai, 1995; Lahikainen küsida, laps pole võimeline vastama, sest ta on ju ainult laps and Kraav, 1996). Empirically we interpret children's insecurity (Weckroth 1994, 71). Täiskasvanute võimalus tagada lapse
annaabi.ee 
